107 Kolgata mäe peal

Märksõnad: Jeesus Kristus, Kannatus ja surm


Kolgata mäe peal seisab rist,
Seisab seal, Jeesus kus surmale määratud.
Sellel mäel troostitul kannatab ristipuul,
selleks et aidata vääritut.


See on rist, see on rist,
mida ma armastan,
võidu au imelist kannab ta.
Läbi truu ristipuu taevas on avatud,
Usule krooni kord annab ta.


Rist, kus Ta kannatas, hüljatud maailmast,
tihedalt, tugevalt mind sa seod.
Ristipuul piinaval kandis Ta, Püha Tall
ära mu vaevad ja patuteod.


Ilu nii hämmastav ristisse peidetud,
Jeesust kus verest ei säästetud,
põrgujõud kadunud, surma käed köidetud,
patuse elu saab päästetud.


Usuga tahan ma ristile toetuda,
taluda häbi ja alandust.
Vaev saab mööda ja päev õnnis võib alata,
ülistan igavest vabadust.

Tõlge: Mart Siimer (1967- )