212 Küll kallis on näha sõpru

Märksõnad: Jumala kogudus, Osadus


Küll kallis on näha sõpru, kes võitlevad eluteel,
kui üksindus rõhub hinge ja mures on meie meel.
See on nagu taevane kaste, mis värskendab, jahutab
ja kinnitab nõtra hinge, kes kodu poole kiirustab.


Rõõm, rahu, mis maailm pakub, ei enam meid meelita,
sest kõik tema hiilgus, sära, see lõpeb ja kaob nii pea.
Kui aga me viibida saame siin Jeesuse jalge ees,
küll taevased rõõmuvoolud meil täidavad hingi siis.


Ja kui kord me viimne võitlus on võiduga lõppenud,
siis seal oma armsaid näeme, kes enne on lahkunud.
Sealt enam me iial ei lahku, vaid üheskoos rõõmuga
me kiidame Ohvritalle, kes päästnud meid verega.

Sõnad: Kristen Dorothea Aagaard Hansen (1850-1902)
Muusika: Sophie Hedwig Dedekam (1820-1894)
Tõlge: Aleksander Söderlund (1900-1976)