507 Kus pole enam musta ööd

Märksõnad: Igavene elu, Kristlik elu


Kus pole enam musta ööd,
ei pilverüngast ka,
seal on mu eluasemed
ja õnnis rahumaa.


Seal ootab mind mu kodumaa,
mu Jumal tegi ta.
Nii kindel, kui Ta armastus,
on ka mu kodumaa.


Seal pole nuttu, leinamist,
sest seal on õnneilm.
Ja seda ihkab südamest
siin mõni nuttev silm.


Siin hiilgav päike looja läeb,
kaob nähtav kaunidus.
Ei miski maine seisma jää -
seal möödas pimedus.


Jää maha haigus, patupiin
ja valurikas maa!
Mind ootab kuldne taevalinn,
kus Jeesus elab ka.

Sõnad: L.W. Mansfield
Muusika: George Coles Stebbins (1846-1945)