023 Ma tõstan oma silmad

Märksõnad: Jumal-Isa, Looja


Ma tõstan oma silmad taeva poole,
seal elab minu Isa suures väes.
Pean meeles tõotust, mõtlen selle peale:
Mind hüüa appi iga häda sees.


Ta loodud on kõik maa ja taeva täius
ja üksi nende üle valitseb.
Ta suure armu pikkus, kõrgus, laius
mu puudust täidab ja mind valitseb.


Ma saan Ta käest kõik, mis mul iial vaja,
ja igal tunnil Tema silm mind näeb.
Ta kingib viimaks mulle rahumaja,
kus hing Ta juurde igavesti jääb.


Ei karda ma, kui nõtrus rõhub alla,
ma Taevaisa laps ja pärija.
Kui laps ma saan ka murest vaba olla -
Ta üksi tahab muret pidada.

Sõnad: Nils Frykman (1842-1911)
Muusika: Nils Frykman (1842-1911)
Tõlge: Johann Klaanmann (1858-1926)