359 Maailmaruumist läbi

Märksõnad: Kristlik elu, Palve ja osadus Jumalaga


Maailmaruumist läbi, kõrgemal päikseteest,
kaugemal tähte särast viib paluja ohe ööst.
Ilutust aineilmast lehvib ta tiivapaar,
koputab koduuksel, kus säramas vikerkaar.


Kitsas on maailm, võõras, abitud sõbrakäed.
Hingel on rahu, kindlus vaid seal, kus on taevaväed.
Pimedaim öö on valge, kibedaim valu läind.
Tunned sa palveväge, siis taevasel sillal käid.


Nõrgimgi laps, kes palub, elab nii julgesti,
saatuselööke talub ja alati võitjaks jääb.
Kandkem siis ikka meeles, kus iial viibime:
Jumala juurde üles viib paluja ohe ööst.

Sõnad: Augusta Charlotta Lönborg (1862-1900)
Muusika: Julius Dahlöf (1871-1913)