256 Me elu on kui suvepäev

Märksõnad: Jumala kogudus, Kuulutus ja teenimine


Me elu on kui suvepäev,
kus valgust, varju küll,
ja meilt ka kõige pikem päev
kaob tuulekiirusel.


Kiirelt, nagu päike vaob,
armuaeg käest meil kaob.
See, mis õitseb hommikul,
närtsib enne õhtut veel.


See elu, ehk küll üürike,
on kallis külviaeg.
Ta kogu meie elule
on ainus armuaeg.


Sest alga peale aegsasti
ja tööta hoolega.
Pea tuleb öö, kus midagi
ei ükski teha saa.


See selleks ennast valmistab,
kel käes on püha töö.
Surm õnnistuseks talle saab
ja päevaks surmaöö.

Traditsionaal
Tõlge: Andres Tetermann (1854-1925)