110 Mis näen ma vaimus Õlimäel

Märksõnad: Jeesus Kristus, Kannatus ja surm


Mis näen ma vaimus Õlimäel?
Mu Päästjat viimsel valuööl!
Ma näen, kuis elu surmaga
peab värisedes võitlema.


Ma näen, kuis aias puude all
täis ahastust mu Ohvritall
on põlvili ja silmili,
seal nutab, palub härdasti.


Ma näen, Ta higi punab seal
kui verepiisad rohu peal.
Ta silmist valupisarad
kui pärlid maha langevad.


Ma kuulen Tema ohkamist
ja Tema rasket võitlemist.
Ma näen, kuis minu patud seal
kõik rõhuvad Ta hinge peal.


Oh, kuis Ta armust tuksuv rind
kui taeva vägi tõmbab mind!
Ei saa ma enam pidada,
Ta ette nuttes langen ma.


Siis oleksin kui painduv lill
seal minu Päästja põlve all
ja kui üks lõhnav roosiõis seal
Tema verepiisku täis!


Oh ole rõõmus, hing ja meel,
Ta arm on mulle suurem veel:
Ta vere väes võin lõpmata
kord paradiisis elada!

Sõnad: Andres Tetermann (1854-1925)
Muusika: William Batchelder Bradbury (1816-1868)