197 Oh kui armsad on Su eluhooned

Märksõnad: Jumala Sõna, Psalmid


Oh kui armsad on Su eluhooned, püha Isa üleval!
Väga kaunid on ka Sinu õued,
Taevalinn, Jeruusalemm.
Minu hing ja süda sinna püüab,
kus ta rahu, hingamist ka leiab,
kiidab suure häälega Isa teavas lõpmata.


Linnul ase, kuhu paneb pojad,
pesa leidnud pääsuke.
Sinu püha templi kõrged kojad
varjuks saavad hingele.
Väga õndsad on kõik pühad taevas,
ei nad ole enam maa peal vaevas.
Kes Su kojas elavad, ikka Sind nad kiidavad.


Jah, küll on see inimene õnnis,
kelle jõud on Sinu sees.
Jäädav vara on tal taevas valmis,
kes siin käib Su armuväes.
Kuigi nutuorust läbi käivad,
siiski ühest väest nad teise läevad.
Jumal neid siin katab ka suure õnnistusega.


Ühe päeva seista Sinu kojas
on mul palju suurem õnn,
kui neid mitu tuhat õela majas,
kus veel palju kurjust on.
Väga suur on inimese õndsus,
kelle kilp ja päike Jeesus Kristus;
kes käib Tema järel ka siinses ilmas laitmata.

Muusika: G. K.
Tõlge: Johann Klaanmann (1858-1926)