605 Oh kui õndsad

Märksõnad: Kodumaa, Lisad


Oh kui õndsad on need pühad taevas,
kes nüüd pole enam mingis vaevas:
nad pääsnud ära,
meid veel peab vangis ilma kära.


Ilm ei ole muud kui vangikoda,
kus on kartust, hirmu, vaenu, sõda,
mis siin on ikka,
see on mure, kurvastus ja viga.


Aga taevas pole seda karta,
seal võid julgest` rõõmus rahul seista;
kui saad sa sinna,
ei su rõõm seal vähemaks või minna.


Kristus pühib nende silmad ära,
kes siin nuttes tundnud ilma kära;
seal sinu kõrvad
järjest ingli rõõmulaulu kuulvad.


Küll siis rõõmsast` tahan ära jõuda,
kui mind Jumal võtab taeva nõuda.
Kes tahaks jääda
siis maailma, kus on häda teada?


Oh siis, armas Jeesus, meile tõtta
ja meid kurjast ilmast õndsalt võta:
kes teal võib jääda,
kui on parem ase taevas teada?

Sõnad: H. Dach