117 Su risti varjus, Jeesus

Märksõnad: Jeesus Kristus, Kannatus ja surm


Su risti varjus, Jeesus, nüüd vaikselt viibin ma.
Kui võimas kalju kõrbemaal mind varjab kindlalt Ta.
Kui kodu kaugel kodumaast, kui vari vaevateel,
mind kaitseb päeval päikse eest ja näitab valgust ööl.


Su risti küljes, Jeesus, mu ususilm küll näeb
veel selle okaskroonis pead, kes surma mu eest läeb.
Siis nuttev süda harduses kaht imet selgelt näeb:
Ta armastuse ääretust ja mind, kes vaeseks jääb.


Oh rist, su võimas vari mu varjupaigaks jääb.
Muud päikest pole vaja mul kui Sinu silmist näen.
Su risti alla vaikselt jään kui maailm mööda läeb,
mu ainus häbi on mu patt, mu ainsaks auks rist jääb.

Sõnad: Elizabeth Cecilia Clephane (1830-1869)
Muusika: Frederick Charles Maker (1844-1927)