525 Suurel hommikul näeme jälle

Märksõnad: Igavene elu, Kristlik elu


Suurel hommikul näeme jälle.
Juba koidabki jäädav päev,
ja see hüüab, usklikud , teile:
nüüd on algamas õnnis aeg!
Kadund on kõik maised pilved,
selgus ehib siis õnnist maad.
Armsa elujõe hõbelained
kuldses sadamas helgivad.


Palju armsaid on läinud üles
maise mure ja vaeva seest.
Valgeis rüüdes nad Päästja juures
Teda kiidavad armu eest.
Kui kord jõuab eluõhtu
ja me pääseme täiesti,
siis nad ruttavad meile vastu
linna väravas rõõmsasti.


Halleluuja! Me saame sinna,
kui on lõppenud raskused:
Isamajasse, taevalinna,
kus meid ootavad omaksed.
Nagu suurte vete kohin
kõlab seal meie lauluhääl.
Millal seda ma kuulda tohin?
Oh, et saabuks see õnnis päev!

Muusika: Georg Frederick Root (1820-1895)