487 Ta saadab mind

Märksõnad: Kristlik elu, Rõõm ja võit


Ta saadab mind, oh imearm,
kes olen vaene, muld ja põrm.
Kus seisan või kus kõnnin ma,
seal on Ta ikka minuga.


Ta saadab mind, Ta saadab mind!
Truu Jumal ise saadab mind.
Ta kõrval kõnnin kindlasti,
Ta saadab mind nii armsasti.


Kui mureorgu juhtun ma
või astun läbi õnnemaa;
kui rännuteel saab nukraks meel
Ta käsi kannab ikka veel.


Oh Jumal, mind nüüd õpeta,
et Sinust kinni hoian ma.
Küll rahul on siis hing ja meel,
kui Sina ise käid mu eel.


Kui rännutee on lõppenud
ja vaenlased kõik võidetud,
siis surmagi ei karda ma;
seal oled sina minuga.

Sõnad: Joseph Henry Gilmore (1834-1918)
Muusika: William Batchelder Bradbury (1816-1868)
Tõlge: Johann Klaanmann (1858-1926)