491 Üks kindel linn ja varjupaik

Märksõnad: Kristlik elu, Rõõm ja võit


Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas.
Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk,
Ta aitab kõiges vaevas.
Küll vana vaenlane on väga vihane -
suur vägi, kavalus on tema tugevus -
ei ole tema sarnast.


Ei aita meie nõu ja töö; see peagi otsa saanud.
Suur abimees viib võidule, me Isa on Ta saatnud.
Kas tunned Teda sa? Su Jeesus Kristus Ta,
see Issand suurest väest. Kõik tuleb Tema käest;
võit Temale peab jääma!


Kui kurje vaime maailm täis,
kes tahaksid meid neelda.
Ei karda meie siiski neid, eks Jumal või neid keelda!
Maailma vürstil veel küll tige vihameel,
ei siiski võimust tal, sest ta on kohtu all.
Üks sõna rõhub teda!


Su sõna on me tugevus,
ehk suur küll kurja võimus.
Ei hukku ristikogudus, tal aluseks on Kristus.
Kui meie käest kõik läeb, kuid meile Issand jääb -
las minna maine kõik, me päralt suurem võit.
Ta riik peab meile jääma!

Muusika: Martin Luther (1483-1546)
Sõnad: Martin Luther (1483-1546)
Tõlge: Friedrich Hasselblatt (1815-1870)