276 Vaikselt, sõbrad, nii vaikselt
Märksõnad:
Jumala kogudus,
Kuulutus ja teenimine
Vaikselt, sõbrad, nii vaikselt
kõndige murede teed;
teed, kus koormate alla murduvad südamed.
Seal, kus valud ja leinad inimest kohtavad,
astuvad, pisarad silmis, väsinud rändajad.
Karm ja mõistmatu sõna
valu vaid suurendab veel,
jõud on katkemas niigi otsekui kandlekeel.
Kui sa murtud hinge ei oska aidata,
jäta ta Issanda hoolde - Tema käest abi saab.
Kuigi mured me saatjaiks,
tänu me hingest ei kao.
Jeesus on meie Päästja,
Temas me leiame pao.
Kristus ristil surres lunastas patused;
Tema me usule algus, lootus ka viimane.
Sõnad: Vilho Rantanen (1899-1978)
Muusika: Mika Piiparinen (1911-1991)
Tõlge: Toivo Pilli (1962- )