Joosua 5
13 Ja kui Joosua oli Jeeriko juures, sündis, et ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, tema ees seisis üks mees, paljastatud mõõk käes. Ja Joosua läks tema juurde ning küsis temalt: „Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?”
14 Ja tema vastas: „Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!” Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: „Mida mu Issand räägib oma sulasele?”
15 Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!” Ja Joosua tegi nõnda.
Joosua 6
1 Aga Jeeriko sulges oma väravad ja jäi suletuks Iisraeli laste pärast, ükski ei pääsenud välja ega sisse.
2 Siis Issand ütles Joosuale: „Vaata, ma annan su kätte Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed, vaprad mehed.
3 Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru ümber linna; tee nõnda kuus päeva!
4 Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees! Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja preestrid puhugu sarvi!
5 Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarve häält, siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linnamüür sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt!”
6 Siis kutsus Joosua, Nuuni poeg, preestrid ja ütles neile: „Kandke seaduselaegast, ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve Issanda laeka ees!”
7 Aga rahvale ta ütles: „Minge ja käige ümber linna, ja need, kes on relvastatud, käigu Issanda laeka ees!”
8 Ja sündis, nagu Joosua rahvale ütles. Need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda ees, läksid ja puhusid sarvi, ja Issanda seaduselaegas käis nende järel.
9 Ja kes olid relvastatud, käisid sarvi puhuvate preestrite ees, aga laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
10 Ja Joosua andis rahvale käsu, öeldes: „Ärge karjuge ja ärge tehke häält, ärgu tulgu teie suust sõnagi kuni selle päevani, millal ma teile ütlen: Karjuge! Siis karjuge!”
11 Ja ta laskis Issanda laeka käia ümber linna, ühe korra ringi; siis nad tulid leeri ja jäid ööseks leeri.
12 Ja Joosua tõusis hommikul vara ning preestrid tõstsid üles Issanda laeka.
13 Ja need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda laeka ees, läksid aina ja puhusid sarvi, ja kes olid relvastatud, käisid nende ees, ja Issanda laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
14 Nad käisid ka teisel päeval ühe korra ümber linna ja tulid tagasi leeri; nõnda tegid nad kuus päeva.
15 Aga seitsmendal päeval tõusid nad vara koiduajal ja käisid selsamal kombel seitse korda ümber linna; üksnes sel päeval käisid nad seitse korda ümber linna.
16 Ja kui seitsmendal korral preestrid puhusid sarvi, ütles Joosua rahvale: „Karjuge, sest Issand annab linna teile!
17 Linn ja kõik, mis selles on, tuleb hävitada Issanda auks! Ainult hoor Raahab jäägu ellu, tema ja kõik, kes on koos temaga ta kojas, sest tema peitis meie läkitatud käskjalgu!
18 Aga teie ise hoiduge hävitatavast eemale, et te himustades ei võtaks midagi hävitatavast ega viiks Iisraeli leeri vande alla ega tõukaks õnnetusse!
19 Kõik hõbe ja kuld, vask- ja raudriistad on aga pühitsetud Issandale ja need tulgu Issanda varanduste hulka!”
20 Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles linna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna.
21 Ja nad hävitasid mõõgateraga sootuks kõik, kes linnas olid, niihästi mehed kui naised, niihästi noored kui vanad, samuti härjad, lambad ja eeslid.
22 Aga neile kahele mehele, kes olid maad kuulanud, ütles Joosua: „Minge hooranaise kotta ja tooge sealt välja naine ja kõik, kes tal on, nagu te temale olete vandega tõotanud!”
23 Siis läksid need noored mehed, maakuulajad, ja tõid välja Raahabi, tema isa, ema, vennad ja kõik, kes tal olid; nad tõid välja kogu tema suguvõsa ja jätsid need väljapoole Iisraeli leeri.
24 Ja nad põletasid tulega ära linna ja kõik, mis seal sees oli; ainult hõbeda ja kulla, vask- ja raudriistad panid nad Issanda koja varanduste hulka.
25 Aga hoor Raahabi ja tema isa pere ja kõik, kes tal olid, jättis Joosua ellu, ja ta elab Iisraeli keskel tänapäevani, sellepärast et ta peitis käskjalgu, keda Joosua oli läkitanud Jeerikot uurima.
26 Sel ajal vandus Joosua vande, öeldes: „Neetud olgu Issanda ees mees, kes asub üles ehitama seda Jeeriko linna! Oma esmasündinu hinnaga rajab ta selle ja oma noorima hinnaga paneb ta sellele väravad ette.”
27 Ja Issand oli Joosuaga, kes sai kuulsaks kogu maal.
Joosua 7
1 Aga Iisraeli lapsed talitasid hävitamisele määratuga petise kombel, sest Aakan, Serahi poja Sabdi poja Karmi poeg Juuda suguharust, võttis enesele midagi hävitamisele määratust. Seepärast süttis Issanda viha põlema Iisraeli laste vastu.
2 Joosua läkitas nüüd Jeerikost mehi Aisse, mis on Beet-Aaveni ligidal Peetelist ida pool, ja rääkis neile, öeldes: „Minge ja kuulake maad!” Ja mehed läksid ning uurisid Aid.
3 Kui nad tulid tagasi Joosua juurde, siis nad ütlesid temale: „Ärgu mingu kogu rahvas! Mingu ainult kaks või kolm tuhat meest ja vallutagu Ai! Ära väsita seal kogu rahvast, sest neid on vähe!”
4 Nii läks sinna rahva hulgast ligi kolm tuhat meest, aga nad põgenesid Ai meeste eest.
5 Ja Ai mehed lõid neist maha kolmkümmend kuus meest ning ajasid ülejäänuid taga värava eest kuni Sebarimini ja lõid neid nõlvakul. Siis sulas rahva süda ja muutus veeks.
6 Aga Joosua käristas oma riided lõhki ning heitis Issanda laeka ette silmili maha ja jäi sinna kuni õhtuni, tema ja Iisraeli vanemad, ja nad panid endile põrmu pea peale.
7 Ja Joosua ütles: „Oh Issand Jumal, miks lasksid tulla selle rahva üle Jordani, et annad meid emorlaste kätte hukkamiseks? Oleksime ometi otsustanud jääda teisele poole Jordanit!
8 Oh Issand! Mida peaksin ütlema pärast seda, kui Iisrael on pööranud oma vaenlase poole selja?
9 Kui kaananlased ja kõik maa elanikud kuulevad sellest, siis nad piiravad meid ümber ja kaotavad meie nime maa pealt. Mida sa mõtled teha oma suure nime heaks?”
10 Aga Issand ütles Joosuale: „Tõuse! Miks sa lamad silmili maas?
11 Iisrael on pattu teinud ja on rikkunud ka minu lepingu, mille ma nendega tegin; nad on endile võtnud hävitamisele määratust, jah, nad on varastanud ja petnud ning on selle isegi pannud oma asjade hulka.
12 Sellepärast Iisraeli lapsed ei suuda oma vaenlastele vastu panna, vaid nad pööravad vaenlaste poole selja, sest nad ise on määratud hävitamisele. Mina ei ole enam teiega, kui te ei kõrvalda endi keskelt hävitamisele määratud asja.
13 Tõuse, pühitse rahvast ja ütle: Pühitsege endid homseks! Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Üks hävitamisele määratud asi on su keskel, Iisrael. Sa ei suuda enne oma vaenlastele vastu panna, kui te endi keskelt ei ole kõrvaldanud hävitamisele määratud asja.
14 Hommikul astuge ette oma suguharude kaupa ja see suguharu, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette suguvõsade kaupa; ja suguvõsa, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette perekondade kaupa; ja perekond, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette mees-mehelt!
15 See, keda tabatakse hävitamisele määratud asjaga, põletatagu tulega, tema ja kõik, mis tal on, sest ta on rikkunud Issanda lepingu ja on Iisraelis teinud häbiteo!”
16 Ja Joosua tõusis hommikul vara ning laskis Iisraeli astuda ette suguharude kaupa: liisk osutas Juuda suguharule.
17 Ja ta laskis Juuda suguharu ette astuda ning liisk osutas serahlaste suguvõsale; siis ta laskis serahlaste suguvõsa ette astuda mees-mehelt: liisk osutas Sabdile.
18 Siis ta laskis tema perekonna ette astuda mees-mehelt: liisk osutas Aakanile, Serahi poja Sabdi poja Karmi pojale Juuda suguharust.
19 Ja Joosua ütles Aakanile: „Mu poeg, anna nüüd au Issandale, Iisraeli Jumalale, tunnista temale kiituseks ja avalda mulle, mida sa oled teinud! Ära minu ees salga!”
20 Ja Aakan vastas Joosuale ning ütles: „Ma olen tõesti teinud pattu Issanda, Iisraeli Jumala vastu! Ma tegin nõnda:
21 kui ma nägin saagi hulgas ühte kaunist Sineari kuube, kahtesada hõbeseeklit ja ühte kuldkangi, kaalult viiskümmend seeklit, siis ma himustasin neid ja võtsin need, ja vaata, need on kaevatud maasse keset mu telki, ja hõbe on kõige all.”
22 Siis Joosua läkitas käskjalad ja need jooksid telki. Ja vaata, see oli maetud ta telgis, hõbe kõige all.
23 Siis nad võtsid need telgist ja viisid Joosua ja kõigi Iisraeli laste juurde ning puistasid Issanda ette.
24 Siis Joosua võttis Aakani, Serahi poja, hõbeda, mantli ja kuldkangi, tema pojad ja tütred, tema härjad, eeslid, lambad ja kitsed, tema telgi ja kõik, mis tal oli, ja kogu Iisrael oli koos temaga, ja nad viisid need Aakori orgu.
25 Ja Joosua ütles: „Miks sa tõukasid meid õnnetusse? Issand tõukab nüüd sind õnnetusse!” Ja kogu Iisrael viskas tema kividega surnuks; nad põletasid need tulega ja pildusid neile kive.
26 Ja nad kuhjasid tema peale suure kivihunniku, mis on olemas tänapäevani. Siis Issand pöördus oma tulisest vihast. Seepärast hüütakse seda paika tänapäevani Aakori oruks.
Psalm 50
16 Aga õelale ütleb Jumal: „Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17 Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18 Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19 Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20 Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21 Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!”
22 Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23 Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Luuka 22
39 Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.
40 Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: „Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!”
41 Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:
42 „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!”
43 [Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.
44 Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]
45 Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast.
46 Ja ta ütles neile: „Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!”
47 Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks – üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma.
48 Aga Jeesus ütles talle: „Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?”
49 Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad: „Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?”
50 Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva.
51 Aga Jeesus kostis: „Jätke see!” Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.
52 Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?
53 Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.”
54 Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.
55 Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.
56 Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: „Ka tema oli koos Jeesusega.”
57 Peetrus aga salgas: „Naine, ma ei tunne teda.”
58 Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: „Ka sina oled nende seast.” Peetrus aga lausus: „Inimene, ma ei ole.”
59 Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: „Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.”
60 Peetrus aga ütles: „Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.” Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.
61 Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: „Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
62 Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.