Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 117

Reede, 26. aprill 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Jos 11
  • Jos 12
  • Lk 24:1-35
  • Ps 51:10-19

Joosua 11
1  Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale, 
2  ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool, 
3  kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal. 
4  Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid. 
5  Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu. 
6  Aga Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest homme sel ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!” 
7  Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale. 
8  Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainsatki pääsenut. 
9  Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid. 
10  Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn. 
11  Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega. 
12  Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud. 
13  Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas. 
14  Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainsatki hinge. 
15  Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud. 
16  Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja Iisraeli mäestiku ja madaliku, 
17  alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad. 
18  Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega. 
19  Ei olnud muud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, peale hiivlastega asustatud Gibeoni; nad võitsid kõiki sõjaga. 
20  Sest see olenes Issandast, kes tegi nende südamed kangeks, nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud. 
21  Ja sel ajal tuli Joosua ning hävitas anaklased mäestikust, Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks koos nende linnadega. 
22  Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult Assasse, Gatti ja Asdodisse. 
23  Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Issand oli Moosesele öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi, vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast. 

Joosua 12
1  Ja need on maa kuningad, keda Iisraeli lapsed lõid ja kelle maa nad pärisid sealpool Jordanit, päikesetõusu pool, Arnoni jõest kuni Hermoni mäeni ja kogu idapoolsel lagendikul; 
2  Siihon, emorlaste kuningas, kes elas Hesbonis ja valitses Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres ja keset orgu, poolt Gileadi kuni Jabboki jõeni, mis on ammonlaste maa piiriks, 
3  ja lagendikku kuni Kinnereti järve idakaldani ja kuni lauskmaa mere, Soolamere idakaldani Beet-Jesimoti suunas, ja lõunas Pisgaa järsandiku all. 
4  Ja Baasani kuninga Oogi maa-ala; Oog oli refalastest järele jäänud ja elas Astarotis ja Edreis 
5  ning valitses Hermoni mäge ja Salkat ja kogu Baasanit kuni gesurlaste ja maakatlaste maa piirini ja poole Gileadini, Hesboni kuninga Siihoni maa piirini. 
6  Issanda sulane Mooses ja Iisraeli lapsed olid neid löönud, ja Mooses, Issanda sulane, oli andnud maa omandiks ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule. 
7  Ja need on maa kuningad, keda Joosua ja Iisraeli lapsed lõid siinpool Jordanit, lääne pool, Baal-Gaadist Liibanoni orus kuni Seiri suunas tõusva Paljasmäeni; Joosua andis selle maa osade viisi omandiks Iisraeli suguharudele 
8  mäestikus, madalmaal, lagendikul, nõlvakuil, kõrbes ja Lõunamaal – hettide, emorlaste, kaananlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maa: 
9  Jeeriko kuningas – üks; Peeteli kõrval oleva Ai kuningas – üks; 
10  Jeruusalemma kuningas – üks; Hebroni kuningas – üks; 
11  Jarmuti kuningas – üks; Laakise kuningas – üks; 
12  Egloni kuningas – üks; Geseri kuningas – üks; 
13  Debiri kuningas – üks; Gederi kuningas – üks; 
14  Horma kuningas – üks; Aradi kuningas – üks; 
15  Libna kuningas – üks; Adullami kuningas – üks; 
16  Makkeda kuningas – üks; Peeteli kuningas – üks; 
17  Tappuahi kuningas – üks; Heeferi kuningas – üks; 
18  Afeki kuningas – üks; Saaroni kuningas – üks; 
19  Maadoni kuningas – üks; Haasori kuningas – üks; 
20  Simron-Meeroni kuningas – üks; Aksafi kuningas – üks; 
21  Taanaki kuningas – üks; Megiddo kuningas – üks; 
22  Kedesi kuningas – üks; Karmeli juures oleva Jokneami kuningas – üks; 
23  Doori mäeseljakuil oleva Doori kuningas – üks; Galilea rahvaste kuningas – üks; 
24  Tirsa kuningas – üks. Kõiki kuningaid kokku – kolmkümmend üks. 

Psalm 51
10  Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud! 
11  Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! 
12  Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! 
13  Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! 
14  Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind! 
15  Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid. 
16  Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest. 
17  Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust! 
18  Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt. 
19  Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. 

Luuka 24
1  Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud. 
2  Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat. 
3  Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. 
4  Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas. 
5  Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest? 
6  Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, 
7  öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.” 
8  Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad. 
9  Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. 
10  Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele, 
11  ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi. 
12  [Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.] 
13  Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus. 
14  Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud. 
15  Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas. 
16  Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära. 
17  Aga Jeesus ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma. 
18  Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?” 
19  Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle: „See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, 
20  kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. 
21  Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist. 
22  Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma. 
23  Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab. 
24  Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.” 
25  Ja tema ütles neile: „Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! 
26  Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?” 
27  Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib. 
28  Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi. 
29  Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda. 
30  Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. 
31  Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist. 
32  Ja nad ütlesid teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?” 
33  Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased, 
34  kes ütlesid: „Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.” 
35  Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.