Kohtumõistjate 10
1 Ja pärast Abimelekit tõusis Iisraeli päästma Toola, Doodo poja Puua poeg, issaskarlane, kes elas Saamiris Efraimi mäestikus.
2 Tema mõistis Iisraelile kohut kakskümmend kolm aastat; siis ta suri ja maeti Saamirisse.
3 Ja pärast teda tõusis gileadlane Jair ja mõistis Iisraelile kohut kakskümmend kaks aastat.
4 Temal oli kolmkümmend poega; need ratsutasid kolmekümne eesli seljas ja neil oli kolmkümmend linna, mida tänapäevani hüütakse „Jairi telklaagreiks”; need on Gileadimaal.
5 Jair suri ja maeti Kamonisse.
6 Ja Iisraeli lapsed tegid jälle kurja Issanda silmis ning teenisid baale ja astartesid, Süüria jumalaid, Siidoni jumalaid, Moabi jumalaid, ammonlaste jumalaid ja vilistite jumalaid, ja nad jätsid maha Issanda ega teeninud teda.
7 Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad vilistite ja ammonlaste kätte.
8 Need vaevasid ja rõhusid Iisraeli lapsi sel aastal ja veel kaheksateist aastat, kõiki Iisraeli lapsi, kes olid teisel pool Jordanit Gileadis oleval emorlaste maal.
9 Ja ammonlased läksid üle Jordani sõdima ka Juuda, Benjamini ja Efraimi soo vastu; ja Iisraelil oli väga kitsas käes.
10 Siis Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole, öeldes: „Me oleme sinu vastu pattu teinud, sest me oleme maha jätnud oma Jumala ja oleme teeninud baale!”
11 Ja Issand ütles Iisraeli lastele: „Eks ma ole teid päästnud egiptlaste, emorlaste, ammonlaste ja vilistite käest?
12 Siidonlased, Amalek ja Maon rõhusid teid. Siis te kisendasite minu poole ja ma päästsin teid nende käest.
13 Aga te jätsite mind maha ja teenisite teisi jumalaid, sellepärast ma ei päästa teid enam!
14 Minge ja kisendage nende jumalate poole, keda te olete valinud! Päästku nemad teid teie ahastuse ajal!”
15 Siis Iisraeli lapsed ütlesid Issandale: „Me oleme pattu teinud! Talita sina meiega, nagu see sinu silmis hea on, aga päästa meid praegu!”
16 Ja nad kõrvaldasid eneste keskelt võõrad jumalad ning teenisid Issandat; siis ei sallinud tema hing enam Iisraeli vaeva.
17 Aga ammonlased kutsuti kokku ja nad lõid leeri üles Gileadi; ja Iisraeli lapsed kogunesid ning lõid leeri üles Mispasse.
18 Siis ütlesid inimesed, Gileadi vürstid, üksteisele: „Kes oleks see mees, kes hakkaks sõdima ammonlaste vastu? Saagu ta pealikuks kõigile Gileadi elanikele!”
Kohtumõistjate 11
1 Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.
2 Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis ajasid nad Jefta ära ja ütlesid temale: „Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg.”
3 Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid koos temaga retki.
4 Mõne aja pärast hakkasid ammonlased Iisraeli vastu sõdima.
5 Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.
6 Nad ütlesid Jeftale: „Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!”
7 Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: „Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?”
8 Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: „Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!”
9 Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: „Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad minu kätte, alles siis olen ma teie pealik.”
10 Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: „Issand olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!”
11 Siis Jefta läks koos Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas.
12 Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: „Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?”
13 Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!”
14 Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde
15 ning käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabimaad ega ammonlaste maad.
16 Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.
17 Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: Lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas käskjalad Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.
18 Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli Moabimaa idapiirile ning lõi leeri üles teisel pool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi piiriks.
19 Seejärel läkitas Iisrael käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: Lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!
20 Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.
21 Aga Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.
22 Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.
23 Nii on siis nüüd Issand, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pä seda maad!
24 Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pä ? Siis meie pärime kõik selle, mis Issand, meie Jumal, meie eest tühjendab.
25 Kas sa oled siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?
26 Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?
27 Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Issand, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!”
28 Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.
29 Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.
30 Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: „Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte,
31 siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!”
32 Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte.
33 Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.
34 Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.
35 Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.”
36 Aga tütar ütles temale: „Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!”
37 Siis ta ütles oma isale: „Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!”
38 Ja tema vastas: „Mine!” ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
39 Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,
40 et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
Psalm 59
1 Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
2 Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
3 Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
4 Sest vaata, nad varitsevad mu hinge. Võimsad kipuvad mu kallale. Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!
5 Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad. Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6 Ja sina, Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
7 Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.
8 Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: „Kes seda kuuleb?”
Johannese 6
25 Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: „Rabi, millal sa siia said?”
26 Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.
27 Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.”
28 Siis nad ütlesid talle: „Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?”
29 Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.”
30 Siis nad ütlesid talle: „Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?
31 Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.”
32 Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.
33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”
34 Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!”
35 Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.
36 Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.
37 Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.
38 Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.
39 Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
40 See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.”
41 Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: „Mina olen taevast alla tulnud leib.”
42 Ja nad laususid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?”
43 Jeesus vastas neile: „Ärge nurisege endamisi!
44 Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.
45 Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.
46 Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.
47 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.
48 Mina olen eluleib.
49 Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.
50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.
51 Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.”
52 Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: „Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?”
53 Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.
54 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,
55 sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
56 Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
57 Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.
58 See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.”
59 Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.