Kohtumõistjate 12
1 Aga Efraimi mehed hüüti kokku ja nad läksid põhja poole ning ütlesid Jeftale: „Mispärast sa läksid sõdima ammonlaste vastu ega kutsunud meid, et oleksime tulnud koos sinuga? Me põletame tulega sinu koja su pealt!”
2 Ja Jefta vastas neile: „Minul ja mu rahval oli suur riid ammonlastega; siis ma hüüdsin teid, aga te ei päästnud mind nende käest.
3 Ja kui ma nägin, et päästjaid ei olnud, siis ma võtsin oma elu iseenese kätte ning läksin ammonlaste vastu ja Issand andis nad minu kätte. Miks tulete nüüd minu juurde ja sõdite minu vastu?”
4 Ja Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ning sõdis Efraimi vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, kes oli öelnud: „Te olete Efraimist ära jooksnud. Gilead on keset Efraimi ja keset Manasset.”
5 Ja Gilead vallutas Jordani koolmed Efraimi poole; kui siis mõni Efraimi põgenik ütles: „Lase ma lähen üle!”, küsisid Gileadi mehed temalt: „Kas sa oled efraimlane?” Ja kui ta vastas: „Ei!”,
6 ütlesid nad temale: „Ütle siis: Šibbolet!”; ütles ta aga: „Sibbolet”, sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures. Nõnda langes sel ajal Efraimist nelikümmend kaks tuhat.
7 Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat; siis gileadlane Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.
8 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Ibsan Petlemmast.
9 Temal oli kolmkümmend poega; ta pani kolmkümmend tütart väljapoole mehele ja tõi oma poegadele kolmkümmend tütart väljastpoolt; ta mõistis Iisraelile kohut seitse aastat.
10 Siis Ibsan suri ja ta maeti Petlemma.
11 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Eelon, sebulonlane; tema mõistis Iisraelile kohut kümme aastat.
12 Siis sebulonlane Eelon suri ja ta maeti Ajjalonisse Sebuloni maale.
13 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Abdon, Hilleli poeg, piraatonlane.
14 Temal oli nelikümmend poega ja kolmkümmend pojapoega, kes ratsutasid seitsmekümne eesli seljas; tema mõistis Iisraelile kohut kaheksa aastat.
15 Siis piraatonlane Abdon, Hilleli poeg, suri ja ta maeti Piraatonisse, Efraimi maale amalekkide mäestikku.
Kohtumõistjate 13
1 Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Issanda silmis, siis andis Issand nad neljakümneks aastaks vilistite kätte.
2 Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.
3 Aga Issanda ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: „Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale.
4 Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!
5 Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!”
6 Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: „Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.
7 Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!”
8 Siis Maanoah palus Issandat ja ütles: „Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!”
9 Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juurde, kui see istus väljal, ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.
10 Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: „Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes hiljuti mu juurde tuli.”
11 Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juurde ning küsis temalt: „Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?” Ja see vastas: „Olen!”
12 Ja Maanoah küsis: „Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?”
13 Ja Issanda ingel vastas Maanoahile: „Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen öelnud:
14 ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua veini ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!”
15 Siis Maanoah ütles Issanda inglile: „Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!”
16 Aga Issanda ingel vastas Maanoahile: „Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Issandale!” Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Issanda ingel.
17 Ja Maanoah küsis Issanda inglilt: „Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?”
18 Aga Issanda ingel vastas temale: „Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!”
19 Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Issandale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,
20 kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Issanda ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.
21 Kuigi Issanda ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Issanda ingel.
22 Ja Maanoah ütles oma naisele: „Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!”
23 Aga ta naine ütles temale: „Kui Issand oleks tahtnud meid surmata, siis ei oleks ta meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ei oleks ta meid lasknud nüüd seesugust kuulda.”
24 Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.
25 Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
Psalm 59
9 Aga sina, Issand, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid.
10 Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik.
11 Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
12 Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13 Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!
14 Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.
15 Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!
16 Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
17 Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
18 Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!
Johannese 6
60 Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: „See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?”
61 Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: „Kas see ärritab teid?
62 Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?
63 Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
64 Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
65 Ja ta ütles: „Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.”
66 Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.
67 Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: „Kas teiegi tahate ära minna?”
68 Siimon Peetrus vastas talle: „Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,
69 ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.”
70 Jeesus vastas neile: „Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja valinud, ent üks teie seast on kurat.”
71 Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda reeta, üks neist kaheteistkümnest.
Johannese 7
1 Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.
2 Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.
3 Siis Jeesuse vennad ütlesid talle: „Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,
4 sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!”
5 Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse.
6 Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel käes, aga teil on alati paras aeg.
7 Maailm ei saa teid vihata, mind see aga vihkab, sest mina tunnistan selle kohta, et selle teod on kurjad.
8 Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.”
9 Ta ütles seda neile ja jäi Galileasse.
10 Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.
11 Siis juudid otsisid Jeesust pühadeks kogunenute hulgast ja küsisid: „Kus ta on?”
12 Ja rahvahulgas sosistati rohkesti tema kohta, ühed ütlesid, et ta on hea, teised, et ei ole, vaid ta eksitab rahvast.
13 Ometi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest kõik kartsid juute.