Kohtumõistjate 14
1 Kord läks Simson alla Timnasse ja nägi Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast.
2 Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles: „Ma nägin Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast; võtke ta nüüd mulle naiseks!”
3 Tema isa, samuti ta ema küsisid temalt: „Kas ei ole naist su vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed naist võtma ümberlõikamata vilistite hulgast?” Aga Simson vastas oma isale: „Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see õige!”
4 Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Issandalt, kes otsis põhjust vilistite vastu; sel ajal valitsesid vilistid Iisraeli üle.
5 Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui nad jõudsid Timna viinamägede juurde, vaata, siis tuli üks noor lõvi möirates temale vastu.
6 Aga Issanda Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus lõvi lõhki, otsekui oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi tal ei olnud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei jutustanud, mis ta oli teinud.
7 Seejärel läks ta alla ja kõneles naisega, kes Simsoni silmis oli meeldiv.
8 Mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, põikas ta vaatama lõvi raibet, ja ennäe, lõvi korjuses oli mesilaspere ja mett.
9 Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta tuli oma isa ja ema juurde ning andis ka neile ja nemad sõid; aga ta ei jutustanud neile, et ta oli mee kaapinud lõvi korjusest.
10 Kui ta isa tuli alla naise juurde, siis valmistas Simson seal peo, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.
11 Ja kui nad teda nägid, siis tõid nad kolmkümmend peiupoissi, et need oleksid ta juures.
12 Ja Simson ütles neile: „Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.
13 Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie mulle andma kolmkümmend piduriietust.” Ja nad ütlesid temale: „Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!”
14 Siis ta ütles neile: „Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus.” Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.
15 Neljandal päeval ütlesid nad Simsoni naisele: „Meelita oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha meid vaeseks, või kuidas?”
16 Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: „Sina ainult vihkad mind ega armasta mind! Sa oled andnud mu rahva poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle seletanud!” Ta vastas temale: „Vaata, ma ei ole seletanud oma isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?”
17 Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli pidu; ja seitsmendal päeval seletas Simson temale, sest naine ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva poegadele.
18 Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne kui päike oli loojunud: „Mis on meest magusam ja kes on lõvist tugevam?” Ja tema vastas neile: „Kui te mu õhvakesega ei oleks kündnud, ei oleks te mu mõistatust lahendanud!”
19 Siis tuli Issanda Vaim võimsasti Simsoni peale ja ta läks alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.
20 Simsoni naine sai aga sellele peiupoisile, kes oli olnud temale isameheks.
Kohtumõistjate 15
1 Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: „Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!” Aga naise isa ei lasknud teda minna.
2 Ja naise isa ütles: „Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!”
3 Aga Simson vastas neile: „Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.”
4 Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
5 Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6 Kui vilistid küsisid: „Kes seda tegi?”, siis vastati: „Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.” Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
7 Aga Simson ütles neile: „Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!”
8 Ja ta peksis nad puruks suures tapluses „säärtest puusadeni”. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9 Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
10 Ja Juuda mehed küsisid: „Miks olete tulnud meie vastu?” Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.”
11 Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?” Aga tema vastas neile: „Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.”
12 Ja nad ütlesid temale: „Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.” Simson ütles neile: „Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!”
13 Nad ütlesid temale vastates: „Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.” Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14 Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
15 Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16 Ja Simson ütles: „Eesli lõualuuga – hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!”
17 Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18 Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!”
19 Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks „Hüüdja allikas”, mis on Lehhis tänapäevani.
20 Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.
Õpetussõnad 11
29 Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult, ja rumal saab targale sulaseks.
30 Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged.
31 Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele.
Õpetussõnad 12
1 Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.
2 Hea inimene saab Issandalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka.
3 Õeluse pärast ei jää inimene püsima, aga õigete juur on kõikumatu.
4 Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes.
5 Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus.
6 Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad.
7 Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima.
Johannese 7
14 Alles pühade keskpaiku läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.
15 Juudid panid seda imeks ja ütlesid: „Kuidas see tunneb Kirja ilma õppimata?”
16 Siis Jeesus vastas neile: „Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes minu on saatnud.
17 Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.
18 Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet.
19 Kas Mooses ei andnud teile Seadust? Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa?”
20 Rahvahulk vastas: „Sinus on kuri vaim. Kes otsib võimalust sind tappa?”
21 Jeesus kostis: „Ma tegin ühe teo, ja te kõik panete imeks.
22 Eks ole: Mooses on andnud teile ümberlõikamise – kuigi see ei ole pärit Mooseselt, vaid esiisadelt – ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.
23 Kui inimese peab ümber lõikama hingamispäeval, et Moosese Seadus ei jääks täitmata, miks te siis minu peale tigedad olete, et ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?
24 Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!”
25 Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: „Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?
26 Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?
27 Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.”
28 Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: „Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.
29 Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.”
30 Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
31 Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: „Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?”
32 Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.
33 Siis ütles Jeesus: „Ma olen teie seas veel ainult pisut aega ning siis ma lähen selle juurde, kes minu on saatnud.
34 Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla.”
35 Siis juudid ütlesid üksteisele: „Kuhu ta kavatseb minna, nii et me teda ei leia? Ega ta ometi lähe nende juurde, kes elavad kreeklaste seas, ja hakka õpetama kreeklasi?
36 Mida tähendab see sõna, mis ta ütles: Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla?”
37 Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!
38 Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
39 Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.
40 Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti prohvet.”
41 Teised ütlesid: „Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: „Ega siis Messias tule Galileast?
42 Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.”
43 Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44 Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.