1. Saamueli 5
1 Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
2 Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
3 Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
4 Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
5 Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.
6 Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7 Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: „Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!”
8 Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: „Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?” Ja nad vastasid: „Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!” Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
9 Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10 Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: „Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!”
11 Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: „Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!” Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
12 Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
1. Saamueli 6
1 Ja Issanda laegas oli vilistite väljadel seitse kuud.
2 Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, öeldes: „Mida peaksime tegema Issanda laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?”
3 Ja need ütlesid: „Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!”
4 Kui vilistid küsisid: „Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?”, siis nad vastasid: „Vilistite vürstide arvu järgi viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
5 Valmistage siis kujud oma veripaisetest ja kujud hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal!
6 Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
7 Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kelle peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju!
8 Siis võtke Issanda laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
9 Seejärel vaadake: kui ta läheb oma kodukandi poole, üles Beet-Semesisse, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas.”
10 Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
11 Ja nad asetasid vankrile Issanda laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
12 Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistite vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesini.
13 Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nägid nad laegast ja rõõmustasid seda nähes.
14 Vanker tuli aga beetsemeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankripuud ja ohverdasid lehmad Issandale põletusohvriks.
15 Leviidid olid maha tõstnud Issanda laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Issandale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
16 Ja kui need viis vilistite vürsti olid seda näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
17 Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Issandale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
18 Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistite linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Issanda laeka; see on tänapäevani alles beetsemeslase Joosua põllul.
19 Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Issanda laekasse; ja ta lõi rahvast maha viiskümmend tuhat ja seitsekümmend meest. Ja rahvas leinas, et Issand oli löönud rahvast nii suure löögiga.
20 Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: „Kes suudaks seista Issanda, selle püha Jumala ees? Kelle juurde peaks ta meie juurest minema?”
21 Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: „Vilistid on Issanda laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juurde!”
1. Saamueli 7
1 Ja Kirjat-Jearimi mehed tulid ning viisid ära Issanda laeka ja tõid selle künkale Abinadabi kotta, ja nad pühitsesid tema poja Eleasari Issanda laegast hoidma.
2 Sellest päevast, kui laegas jäi Kirjat-Jearimi, möödus palju aega, möödus kakskümmend aastat; ja kogu Iisraeli sugu ohkas Issanda järel käies.
3 Aga Saamuel rääkis kogu Iisraeli soole, öeldes: „Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Issanda poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja astarted, valmistage oma südamed Issandale ja teenige üksnes teda, siis ta päästab teid vilistite käest!”
4 Siis Iisraeli lapsed kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid üksnes Issandat.
5 Ja Saamuel ütles: „Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Issandat!”
6 Siis nad kogunesid Mispasse, ammutasid vett ja valasid Issanda ette, ja nad paastusid sel päeval; nad ütlesid seal: „Me oleme Issanda vastu pattu teinud!” Ja Saamuel mõistis Mispas kohut Iisraeli lastele.
7 Aga kui vilistid kuulsid, et Iisraeli lapsed olid kogunenud Mispasse, siis tulid vilistite vürstid üles Iisraeli vastu; ja kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis tundsid nad hirmu vilistite ees.
8 Ja Iisraeli lapsed ütlesid Saamuelile: „Ära lakka kisendamast meie pärast Issanda, meie Jumala poole, et ta meid päästaks vilistite käest!”
9 Siis Saamuel võttis ühe piimatalle ja ohverdas selle täielikuks põletusohvriks Issandale; ja Saamuel kisendas Iisraeli pärast Issanda poole ning Issand vastas temale.
10 Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Issand müristas sel päeval valju mürinaga vilistite kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees.
11 Ja Iisraeli mehed läksid Mispast välja ning ajasid vilisteid taga ja lõid nad kuni allapoole Beet-Kaari.
12 Siis võttis Saamuel ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”
13 Nõnda alistati vilistid ja nad ei tulnud enam Iisraeli maa-alale; ja Issanda käsi oli vilistite vastu kogu Saamueli eluaja.
14 Ja need linnad, mis vilistid olid Iisraelilt ära võtnud, said tagasi Iisraelile Ekronist kuni Gatini, nõndasamuti vabastas Iisrael ka nende maa-alad vilistite käest. Rahu oli ka Iisraeli ja emorlaste vahel.
15 Ja Saamuel mõistis Iisraelile kohut kogu oma eluaja.
16 Ta käis igal aastal ringi Peetelis, Gilgalis ja Mispas ja mõistis Iisraelile kohut kõigis neis paigus.
17 Siis ta tuli tagasi Raamasse, sest seal oli ta kodu ja seal ta mõistis Iisraelile kohut ja sinna ta ehitas altari Issandale.
Õpetussõnad 12
18 Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks.
19 Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks.
20 Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda.
21 Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust.
22 Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale meelepärased.
23 Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust.
24 Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama.
25 Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.
26 Õige hoiab eemale halvast, aga õelaid eksitab nende oma tee.
27 Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga inimese kallis vara on virkus.
Johannese 11
45 Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.
46 Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.
47 Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: „Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.
48 Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.”
49 Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: „Teie ei tea mitte midagi
50 ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.”
51 Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.
52 Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.
53 Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.
54 Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.
55 Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.
56 Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: „Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?”
57 Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.
Johannese 12
1 Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2 Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3 Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5 „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?”
6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7 Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8 Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”
9 Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
10 Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,
11 sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.