1. Saamueli 8
1 Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
2 Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3 Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.
4 Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
5 ning ütlesid temale: „Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!”
6 Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: „Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!” Ja Saamuel palus Issandat.
7 Ja Issand ütles Saamuelile: „Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
8 Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9 Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!”
10 Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
11 Ta ütles: „Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12 ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13 ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14 ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
15 ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
16 ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17 ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
18 Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile.”
19 Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: „Ei! Meil peab olema kuningas,
20 et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!”
21 Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.
22 Aga Issand ütles Saamuelile: „Kuule nende häält ja pane neile kuningas!” Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: „Minge igaüks oma linna!”
1. Saamueli 9
1 Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.
2 Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
3 Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: „Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!”
4 Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
5 Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!”
6 Aga see vastas temale: „Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!”
7 Siis ütles Saul oma teenrile: „Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?”
8 Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: „Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!”
9 Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: „Tulge, lähme nägija juurde!” Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
10 Ja Saul ütles oma teenrile: „Su kõne on hea, tule, lähme!” Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.
11 Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: „Kas nägija on siin?”
12 Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: „On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal!
13 Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!”
14 Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
15 Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:
16 „Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!”
17 Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: „Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!”
18 Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata mulle, kus on see nägija koda!”
19 Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
20 Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?”
21 Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?”
22 Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas – ja neid oli ligi kolmkümmend meest.
23 Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!”
24 Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
25 Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
26 Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
27 Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!”
1. Saamueli 10
1 Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: „Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?
2 Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?
3 Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.
4 Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!
5 Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.
6 Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.
7 Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!
8 Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!”
Psalm 65
1 Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2 Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3 Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
4 Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5 Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6 Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
7 kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
8 kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
9 nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.
10 Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
11 kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.
12 Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.
13 Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,
Johannese 12
12 Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13 ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”
14 Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15 „Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.”
16 Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.
17 Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.
18 Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.
19 Variserid ütlesid nüüd üksteisele: „Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!”
20 Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21 Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.”
22 Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23 Aga Jeesus ütles neile: „Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26 Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.