1. Saamueli 21
1 Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2 Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: „Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?”
3 Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: „Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
4 Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!”
5 Aga preester kostis Taavetile ja ütles: „Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!”
6 Taavet kostis preestrile ja ütles talle: „Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.”
7 Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8 Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
9 Ja Taavet ütles Ahimelekile: „Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.”
10 Ja preester ütles: „Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!” Ja Taavet ütles: „Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!”
11 Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
12 Aga Aakisele ütlesid tema sulased: „Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”
13 Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14 Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15 Siis ütles Aakis oma sulastele: „Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?
16 Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?”
1. Saamueli 22
1 Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla tema juurde.
2 Ja ta juurde kogunesid kõik, kel oli kitsas käes, kel oli võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks; tema juures oli ligi nelisada meest.
3 Sealt läks Taavet Moabi Mispasse ja ütles Moabi kuningale: „Luba mu isa ja ema tulla seniks teie juurde, kuni ma saan teada, mis Jumal minuga teeb!”
4 Siis ta viis nad Moabi kuninga ette ja nad elasid tema juures kogu selle aja, mis Taavet oli mäelinnuses.
5 Aga prohvet Gaad ütles Taavetile: „Ära jää mäelinnusesse, lahku sealt ja mine Juudamaale!” Ja Taavet läks ning tuli Haareti metsa.
6 Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga koos olevad mehed olid avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja kõik ta sulased seisid ta juures.
7 Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: „Kuulge ometi, benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks,
8 et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga. Mitte ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on.”
9 Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja ütles: „Ma nägin Iisai poja tulevat Noobi Ahituubi poja Ahimeleki juurde,
10 kes küsis Issandalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist Koljati mõõga.”
11 Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi poega, ja kogu ta isa sugu, kes olid preestreiks Noobis; ja need kõik tulid kuninga juurde.
12 Ja Saul ütles: „Kuule nüüd, Ahituubi poeg!” Ja see vastas: „Siin ma olen, mu isand!”
13 Ja Saul küsis temalt: „Mispärast te olete pidanud vandenõu minu vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema, nagu see praegu on?”
14 Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: „Kes on kõigi su sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su ihukaitsepealik ja su kojas austatu?
15 Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest sellest, ei vähem ega rohkem!”
16 Aga kuningas ütles: „Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su isa sugu!”
17 Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: „Pöörduge sinna ja surmake Issanda preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga; kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu kõrvale!” Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et tungida kallale Issanda preestritele.
18 Siis ütles kuningas Doegile: „Pöördu sina sinna ja mine preestritele kallale!” Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast õlarüüd kandvat meest.
19 Ja ta lõi preestrite linnas Noobis mõõgateraga maha nii mehed kui naised, nii lapsed kui imikud ja, samuti mõõgateraga, ka härjad, eeslid ja lambad.
20 Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi, kes põgenes Taaveti juurde.
21 Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Issanda preestrid tapnud.
22 Ja Taavet ütles Ebjatarile: „Ma teadsin juba sel päeval, kui seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Minu tõttu on see sündinud kõigile su isa soo hingedele!
23 Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab ka sinu hinge, minu juures oled sa aga kaitstud!”
1. Saamueli 23
1 Ja Taavetile teatati ning öeldi: „Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid.”
2 Siis küsis Taavet Issandalt, öeldes: „Kas pean minema neid vilisteid lööma?” Ja Issand vastas Taavetile: „Mine ja löö vilisteid ja päästa Keila!”
3 Aga Taaveti mehed ütlesid temale: „Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistite võitlus de vastu!”
4 Siis küsis Taavet taas Issandalt ja Issand kostis temale ning ütles: „Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid sinu kätte!”
5 Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistite vastu; ta viis ära nende karjad ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.
6 Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juurde Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.
7 Saulile teatati, et Taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: „Jumal on ta minu kätte andnud, sest ta on ise ennast pannud tõkkesse, minnes väravate ja riividega linna.”
8 Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.
9 Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: „Too õlarüü siia!”
10 Ja Taavet ütles: „Issand, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast.
11 Kas Keila kodanikud annavad mu tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Issand, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!” Ja Issand vastas: „Ta tuleb.”
12 Ja Taavet küsis veel: „Kas Keila kodanikud annavad minu ja mu mehed Sauli kätte?” Ja Issand vastas: „Annavad küll.”
13 Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et Taavet oli Keilast pääsenud, siis ta loobus oma retkest.
14 Ja Taavet asus kõrbes mäelinnustesse, jäädes mäestikku Siifi kõrbes. Saul otsis teda taga kogu aja, aga Jumal ei andnud teda tema kätte.
15 Taavet aga nägi küll, et Saul läks nõudma tema hinge. Kui Taavet oli Siifi kõrbes metsakurus,
16 võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas.
17 Ja ta ütles temale: „Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Ka mu isa Saul teab seda.”
18 Ja nad mõlemad tegid Issanda ees liidu. Ja Taavet jäi metsakurusse, aga Joonatan läks koju.
19 Aga siiflased läksid Gibeasse Saulile ütlema: „Eks Taavet varja ennast meie juures metsakurus, mäelinnustes Hakila kõrgendikul, mis on lõuna pool tühja maad.
20 Ja nüüd, kuningas, tule, millal iganes su hing igatseb tulla, ja me anname tema kuninga kätte!”
21 Ja Saul ütles: „Issand õnnistagu teid, et teil on olnud kaastunnet minu vastu!
22 Minge nüüd ja tehke veel rohkem kindlaks, uurige ja vaadake paika, kus ta jalg liigub ja kes teda seal on näinud; sest mulle on öeldud, et ta on väga kaval.
23 Vaadake ja uurige kõiki peidupaiku, kuhu ta võiks pugeda; ja kui on kindlaks tehtud, siis tulge tagasi minu juurde ja ma lähen siis koos teiega! Kui ta on maal, siis ma otsin tema üles kõigi Juuda tuhandete hulgast.”
24 Ja nad võtsid kätte ning läksid Sauli eel Siifi; aga Taavet ja tema mehed olid Maoni kõrbes, lagendikul lõuna pool tühja maad.
25 Kui Saul oma meestega läks otsima, siis teatati Taavetile ja tema läks alla Selani ning jäi Maoni kõrbe; kui Saul seda kuulis, siis ta ajas Taavetit taga Maoni kõrbes.
26 Aga Saul käis ühel pool mäge ja Taavet oma meestega teisel pool mäge. Ja kui Taavet ruttas minema Sauli eest ning Saul ja ta mehed piirasid Taavetit ja ta mehi, et neid kinni võtta,
27 siis sündis, et käskjalg tuli Sauli juurde, öeldes: „Tõtta ja tule, sest vilistid on valgunud maale!”
28 Siis Saul loobus Taavetit taga ajamast ja läks vilistite vastu. Sellepärast hüütakse seda paika „Lahutuskaljuks”.
Õpetussõnad 13
10 Ülbusest tõuseb riid, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad.
11 Hõlpsalt saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda.
12 Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu.
13 Kes põlgab sõna, teeb enesele kahju, aga kes kardab käsku, saab tasu.
14 Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
15 Peenetundelisus toob poolehoidu, aga hoolimatute tee on hukatus.
16 Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp näitab oma rumalust.
17 Õel käskjalg toob õnnetuse, aga ustav saadik toob tervise.
18 Vaesus ja häbi on sellel, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse.
19 Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus.
Johannese 18
1 Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
2 Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.
3 Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.
4 Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?”
5 Nad vastasid talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.
6 Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha.
7 Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast.”
8 Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”,
9 et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.”
10 Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
11 Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
12 Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
13 ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
14 Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.
15 Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.
16 Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.
17 Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.”
18 Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.
19 Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
20 Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.
21 Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.”
22 Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?”
23 Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?”
24 Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.