2. Saamueli 5
6 Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: „Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!” See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.
7 Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.
8 Ja Taavet oli sel päeval öelnud: „Igaüks, kes lööb jebuuslasi, tabagu veejuhtmes neid „lonkureid ja pimedaid”, keda Taaveti hing vihkab.” Sellepärast öeldakse: „Pime ja lonkaja ei pääse kotta.”
9 Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.
10 Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Issand, vägede Jumal, oli temaga.
11 Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.
12 Taavet mõistis, et Issand oli kinnitanud tema Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.
13 Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemmast, pärast seda kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
14 Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;
15 Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;
16 Elisama, Eljada ja Elifelet.
17 Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.
18 Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.
19 Taavet küsis siis Issandalt, öeldes: „Kas pean minema vilistite vastu? Kas sa annad nad minu kätte?” Ja Issand ütles Taavetile: „Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!”
20 Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: „Issand on murdnud mu vaenlased minu ees, otsekui oleks vesi läbi murdnud!” Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
21 Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.
22 Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.
23 Ja Taavet küsis Issandalt, ja tema vastas: „Ära mine! Piira nad tagant ümber ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!
24 Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis kiirusta, sest siis on Issand su ees välja läinud vilistite leeri lööma!”
25 Ja Taavet tegi nõnda, nagu Issand teda käskis, ja lõi vilisteid Gebast kuni Geseri teelahkmeni.
2. Saamueli 6
1 Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2 Ja Taavet võttis kätte ning läks koos kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Issanda nime, kes istub keerubite peal.
3 Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4 Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5 Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Issanda ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6 Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7 Siis Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8 Aga Taavet vihastas, et Issand oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9 Ja Taavet kartis sel päeval Issandat ning ütles: „Kuidas võib Issanda laegas tulla minu juurde?”
10 Ja Taavet ei tahtnud lasta Issanda laegast tuua enese juurde Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11 Ja Issanda laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Issand õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.
12 Kui kuningas Taavetile jutustati ja öeldi: „Issand on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast”, siis Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13 Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14 Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15 Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16 Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.
17 Kui Issanda laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.
18 Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Issanda nimel.
19 Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.
20 Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: „Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste teenijate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!”
21 Aga Taavet ütles Miikalile: „Issanda ees, kes mind on valinud sinu isa ja kogu ta soo asemel ja kes käskis mind olla vürstiks Issanda rahvale Iisraelile, jah, Issanda ees olen ma tantsinud.
22 Ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem ja olla iseenese silmis alandlik! Aga teenijate juures, kellest sa rääkisid, olen ma auväärne.”
23 Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmani.
Psalm 69
29 Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
30 Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31 Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
32 See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33 Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34 Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
35 Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
36 Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
Apostlite 1
23 Ja nad esitasid kaks meest: Joosepi, keda kutsutakse Barsabaseks, hüüdnimega Justus, ning Mattiase.
24 Siis nad palvetasid: „Sina, Issand, kõikide südametundja – näita, kumma neist kahest sina oled valinud
25 saama selle teenimiskoha ja apostliameti, kust Juudas on tagasi astunud, et minna paika, kuhu ta kuulub.”
26 Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Mattiase peale, ja tema arvati ühena kaheteistkümne apostli hulka.
Apostlite 2
1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5 Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6 Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7 Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8 Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10 Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,
11 juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12 Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: „Mis see küll peab olema?”
13 Mõned aga ütlesid pilgates: „Nad on täis magusat veini!”
14 Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada – pange tähele mu sõnu!
15 Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.
16 Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:
17 „Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,
18 ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,
19 ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.
20 Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.
21 Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.”