2. Saamueli 9
1 Ja Taavet ütles: „Kas on veel kedagi, kes Sauli soost on järele jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?”
2 Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti Taaveti juurde. Kuningas küsis temalt: „Kas sina oled Siiba?” Ja ta vastas: „Jah, su sulane on see!”
3 Ja kuningas küsis: „Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele ma saaksin osutada Jumala heldust?” Ja Siiba vastas kuningale: „On veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane.”
4 Ja kuningas küsis temalt: „Kus ta on?” Ja Siiba vastas kuningale: „Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris.”
5 Siis kuningas Taavet läkitas talle järele ja laskis ta tuua Maakiri, Ammieli poja kojast Lo-Debarist.
6 Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juurde, siis heitis ta silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles: „Mefiboset!” Ja tema vastas: „Vaata, su sulane on siin.”
7 Ja Taavet ütles temale: „Ära karda, sest ma tahan tõesti teha sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba minu lauas.”
8 Ja tema kummardas ning ütles: „Kes olen mina, su sulane, et sa oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?”
9 Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale: „Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma andnud su isanda pojale.
10 Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased, ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt leiba minu lauas.” Siibal oli viisteist poega ja kakskümmend sulast.
11 Ja Siiba ütles kuningale: „Nõnda nagu mu isand kuningas oma sulast käsib, nõnda su sulane teeb.” Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas nagu üks kuningapoegi.
12 Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja elanikud olid Mefiboseti sulased.
13 Ja Mefiboset elas Jeruusalemmas, sest ta sõi alaliselt kuninga lauas; ta lonkas mõlemat jalga.
2. Saamueli 10
1 Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas suri ja tema poeg Haanun sai tema asemel kuningaks.
2 Ja Taavet ütles: „Ma tahan Haanunile, Naahase pojale, head teha, nagu tema isa minule head tegi!” Ja Taavet läkitas oma sulased teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale,
3 siis ütlesid ammonlaste vürstid oma isandale Haanunile: „Kas sellepärast, et Taavet tahab sinu isa su silmis austada, on ta läkitanud trööstijad su juurde? Kas Taavet pole oma sulaseid läkitanud su juurde hoopis selleks, et uu linna ja kuulata maad, et seda siis hävitada?”
4 Siis Haanun võttis kinni Taaveti sulased, ajas neil poole habet maha, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad ära.
5 Ja kui sellest teatati Taavetile, siis ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: „Jääge Jeerikosse, kuni teil habe on kasvanud, siis tulge tagasi!”
6 Kui ammonlased nägid, et nad Taaveti meelest olid muutunud vastikuks, siis läkitasid ammonlased käskjalgu ja palkasid Soobast süürlasi, kakskümmend tuhat jalameest, ja Maaka kuningalt tuhat meest, ja Toobi mehi kakskümmend tuhat meest.
7 Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kogu kangelaste väe.
8 Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks värava suhu; Sooba ja Rehobi süürlased ning Toobi ja Maaka mehed olid väljal omaette.
9 Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis nii eest kui tagant, siis tegi ta valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.
10 Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja too seadis need üles ammonlaste vastu.
11 Joab ütles: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma tulen sinule appi.
12 Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Issand, mis tema silmis hea on!”
13 Siis Joab ja rahvas, kes oli koos temaga, hakkasid taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid ta eest.
14 Kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nad Abisai eest ja läksid linna; ja Joab tuli tagasi ammonlaste kallalt ning läks Jeruusalemma.
15 Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli ees löödud, siis nad kogunesid kokku
16 ja Hadadeser läkitas käsu ning tõi välja süürlased, kes olid teisel pool Frati jõge; ja need tulid Heelamisse ning Soobak, Hadadeseri väepealik, oli nende eesotsas.
17 Kui sellest teatati Taavetile, siis ta kogus kokku kogu Iisraeli ja läks üle Jordani ning tuli Heelamisse; ja süürlased seadsid endid tapluseks Taaveti vastu ning sõdisid temaga.
18 Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitsesada vankritäit ja nelikümmend tuhat ratsanikku; ja Soobaku, nende väepealiku, lõi ta maha, nõnda et ta seal suri.
19 Kui kõik kuningad, kes olid Hadadeseri alamad, nägid, et Iisrael oli neid löönud, siis tegid nad Iisraeliga rahu ja jäid nende alamaiks. Ja edaspidi süürlased kartsid ammonlastele appi minna.
Psalm 70
1 Laulujuhatajale: Taaveti laul patu tunnistamisel.
2 Jumal, tõtta mind tõmbama välja hädast, Issand, rutta mulle appi!
3 Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
4 Mingu tagasi oma häbi pärast, kes ütlevad: „Paras, paras!”
5 Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; ja kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: „Suur on Jumal!”
Apostlite 3
1 Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele, mida peeti pärastlõunal kella kolme ajal.
2 Ja sinna kanti mees, kes oli sündimisest saadik jalutu. Ta pandi päevast päeva pühakoja selle ukse ette, mida nimetatakse Ilusaks väravaks, pühakotta minejailt almuseid paluma.
3 Kui ta nägi Peetrust ja Johannest pühakotta astumas, palus ta neilt almust.
4 Siis Peetrus vaatas koos Johannesega teda ainiti ning ütles: „Vaata meie peale!”
5 Too jäigi neile otsa vaatama, lootes neilt midagi saada.
6 Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!”
7 Ja ta haaras kinni jalutu paremast käest ning aitas ta üles. Ja otsekohe said selle jalapöiad ja pahkluud tugevaks
8 ning ta hüppas püsti, seisis ja kõndis ning läks koos nendega pühakotta sisse, käies ja hüpeldes ning Jumalat kiites.
9 Ja kogu rahvas nägi teda kõndimas ja Jumalat kiitmas.
10 Nad tundsid temas ära sama mehe, kes oli istunud almuse saamiseks pühakoja Ilusa värava ees, ja nad olid imestunud ja kohkunud sellest, mis temaga oli sündinud.
11 Aga kui jalutu, kes oli terveks saanud, jäi Peetruse ja Johannese järel käima, jooksis kogu rahvahulk nende juurde kokku paika, mida kutsutakse Saalomoni sammaskäiguks.
12 Seda nähes hakkas Peetrus rahvale kõnelema: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle või miks te ainiti vahite meid, otsekui meie oleksime oma erilise väe või jumalakartlikkusega selle mehe pannud kõndima?
13 Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal, on kirgastanud oma sulase Jeesuse, kelle teie olete reetnud ja ära salanud Pilaatuse palge ees, kui see oli otsustanud tema vabaks lasta.
14 Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas.
15 Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.
16 Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all.
17 Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest just nagu teie ülemadki.
18 Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama.
19 Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks,
20 nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse.
21 Tema peab jääma taevasse kuni selle ajani, kui uuendatakse kõik, millest Jumal on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu maailma algusest peale.
22 Mooses on ju öelnud: „Issand, teie Jumal, tõstab teile Prohveti teie vendade seast, seesuguse nagu mina. Teda kuulake kõiges, mida ta iial teile ütleb.
23 Aga iga inimene, kes seda Prohvetit ei kuula, kaotatakse rahva seast ära.”
24 Kõik prohvetid Saamuelist peale ja hiljem, niipalju kui nad on rääkinud, on ka neid päevi ette kuulutanud.
25 Teie olete prohvetite ja selle lepingu lapsed, mille Jumal sõlmis teie isadega, kui ta Aabrahamile ütles: „Ja sinu soos õnnistatakse kõiki maailma suguvõsasid.”
26 Jumal on esmalt teile oma sulase Jeesuse üles äratanud ja teie juurde läkitanud teid õnnistama, kui te igaüks pöördute oma tigedusest.”