2. Kuningate 8
16 Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja viiendal aastal, kui Joosafat oli olnud Juuda kuningas, sai Jooram, Joosafati poeg, Juuda kuningaks.
17 Tema oli kuningaks saades kolmkümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat.
18 Tema käis Iisraeli kuningate teed, nõnda nagu Ahabi sugu oli teinud, sest temal oli naiseks Ahabi tütar; ta tegi kurja Issanda silmis.
19 Aga oma sulase Taaveti pärast ei tahtnud Issand hävitada Juudat, olles temale tõotanud, et ta annab temale ja ta poegadele lambi kõigiks aegadeks.
20 Tema ajal taganesid edomlased Juuda käe alt ja tõstsid endile kuninga.
21 Siis läks Jooram Sairi ja koos temaga kõik ta sõjavankrid; ta tõusis öösel ja lõi edomlasi, kes olid piiranud teda ja sõjavankrite pealikuid; ja rahvas põgenes oma telkidesse.
22 Nii on Edom tänapäevani taganenud Juuda käe alt; sel ajal taganes ka Libna.
23 Ja mis veel tuleks öelda Jooramist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
24 Ja Jooram läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.
25 Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja kaheteistkümnendal aastal sai kuningaks Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg.
26 Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Iisraeli kuninga Omri poja tütar.
27 Tema käis Ahabi soo teed ja tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest ta oli Ahabi soo väimees.
28 Ja ta läks koos Ahabi poja Jooramiga sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.
29 Siis kuningas Jooram tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida haavadest, mis süürlased temale Raamas olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Ahasja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.
2. Kuningate 9
1 Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: „Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse!
2 Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse!
3 Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!”
4 Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.
5 Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud. Ja ta ütles: „Pealik, mul on sinule midagi rääkida!” Ja Jehu küsis: „Kellele meie kõigi hulgast?” Ja ta vastas: „Sinule, pealik!”
6 Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen võidnud sind kuningaks Issanda rahvale Iisraelile!
7 Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Issanda sulaste vere eest!
8 Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
9 Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga.
10 Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha.” Siis ta avas ukse ja põgenes.
11 Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: „Kas kõik on hästi? Mispärast see hull tuli sinu juurde?” Ja ta vastas neile: „Te ju tunnete meest ja tema kõnet!”
12 Aga nad ütlesid: „Vale! Räägi ometi meile!” Ja ta ütles: „Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!”
13 Siis nad kõik võtsid kähku oma kuued ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: „Jehu on saanud kuningaks!”
14 Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.
15 Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: „Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!”
16 Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.
17 Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat ning ütles: „Ma näen ühte jõuku.” Ja Jooram ütles: „Võta üks ratsanik ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu!”
18 Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: „Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!” Ja valvur teatas ning ütles: „Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi.”
19 Siis kuningas läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning ütles: „Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!”
20 Ja valvur teatas ning ütles: „Ta jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi. Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!”
21 Siis ütles Jooram: „Rakendage!” Hobused rakendati vankri ette ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu ja kohtasid teda jisreellase Naaboti põllul.
22 Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: „Kas on rahu, Jehu?” Ja too vastas: „Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!”
23 Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: „See on äraandmine, Ahasja!”
24 Aga Jehu tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.
25 Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: „Võta ja viska ta jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Issand tema peale selle ennustuse:
26 Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli Issanda ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti Issanda ütlus. Ja nüüd võta, viska ta põllule Issanda sõna kohaselt!”
27 Kui Ahasja, Juuda kuningas, seda nägi, siis ta põgenes Beet-Gaani poole; aga Jehu ajas teda taga ja ütles: „Laske ka tema vankris maha!” Ja nõnda sündiski Guuri tõusuteel, mis on Jibleami juures; ent ta põgenes Megiddosse ja suri seal.
28 Ja ta sulased viisid ta vankriga Jeruusalemma ja matsid ta tema oma hauda ta vanemate juurde Taaveti linna.
29 Ahasja oli saanud Juuda kuningaks Joorami, Ahabi poja üheteistkümnendal aastal.
30 Ja Jehu tuli Jisreeli. Kui Iisebel seda kuulis, siis ta jumestas oma palge ja kaunistas pea ning vaatas aknast välja.
31 Ja kui Jehu jõudis väravasse, siis küsis Iisebel: „Kas on rahu, Simri, oma isanda tapja?”
32 Ja Jehu tõstis oma silmad üles akna poole ja küsis: „Kes on minu poolt? Kes?” Siis vaatas kaks-kolm hoovkondlast alla tema poole.
33 Ja Jehu ütles: „Kukutage ta alla!” Siis nad kukutasid Iisebeli alla ja ta veri pritsis seina ja hobuste peale; ja ta tallati ära.
34 Siis Jehu läks sisse, sõi ja jõi ning ütles: „Kandke nüüd hoolt selle neetu eest ja matke ta maha, sest ta on ikkagi kuninga tütar!”
35 Nad läksid teda matma, aga ei leidnud temast muud kui pealuu, jalad ja kämblad.
36 Ja nad tulid tagasi ning teatasid Jehule; ja tema ütles: „See on see Issanda sõna, mis ta rääkis oma sulase, tisbelase Eelija läbi, kui ta ütles: Jisreeli põllul söövad koerad Iisebeli liha.
37 Ja Iisebeli laip on nagu sõnnik väljal, Jisreeli põllul, nõnda et ükski ei saa öelda: See on Iisebel!”
Psalm 80
1 Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Aasafi tunnistus ja laul.
2 Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid, kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
3 Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!
4 Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!
5 Issand, vägede Jumal, kui kaua sa lased suitseda oma viha oma rahva palvest hoolimata?
6 Sa oled neid söötnud nutuleivaga ja jootnud rohke silmaveega.
7 Sa oled meid pannud riiuasjaks meie naabritele ja meie vaenlased irvitavad meie üle.
Apostlite 23
12 Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.
13 Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.
14 Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.
15 Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.”
16 Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.
17 Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!”
18 See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.”
19 Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?”
20 Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pä .
21 Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.”
22 Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.”
23 Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: „Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.
24 Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.”
25 Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:
26 „Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!
27 Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.
28 Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.
29 Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.
30 Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.”
31 Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.
32 Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.
33 Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
34 Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,
35 ütles ta: „Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.” Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.