Psalm 106
16 Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17 Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18 Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19 Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20 Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21 Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22 imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23 Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24 Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25 Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26 Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27 ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28 Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29 ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30 Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31 Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
Jesaja 17
1 Ennustus Damaskuse kohta: Vaata, Damaskus lakkab olemast linn ja muutub varemeks.
2 Aroeri linnad jäetakse maha, jäävad karjadele, kes seal lebavad, ilma et ükski neid peletaks.
3 Efraimist kaob kindel linn ja Damaskusest kuningriik; ja Süüria jäägiga sünnib nagu Iisraeli laste hiilgusegagi, ütleb vägede Issand.
4 Sel päeval jääb väikseks Jaakobi hiilgus ja lahjub tema ihu lihavus,
5 otsekui lõikaja lõikaks kasvavat vilja ja tema käsivars koristaks viljapäid, otsekui nopitaks viljapäid Refaimi orus.
6 Jääb ainult järelkoristus, otsekui õlipuud raputades: kaks, kolm marja ülal ladvas, neli, viis viljapuu okstel, ütleb Issand, Iisraeli Jumal.
7 Sel päeval vaatab inimene oma Looja peale ja ta silmad näevad Iisraeli Püha.
8 Ta ei vaata altareile, oma kätetööle, ega näe seda, mis ta sõrmed on teinud, ei viljakustulpi ega suitsutusaltareid.
9 Sel päeval on tema tugevad linnad otsekui mahajäetud metsad ja mäetipud, mis Iisraeli laste pärast maha jäeti, ja tühjus võtab maad.
10 Sest sa unustasid oma Pääste-Jumala ega tuletanud meelde oma kindlat kaljut. Seepärast sa siis istutad Adonise aedu ja juurutad võõraid pistikuid.
11 Istutamispäeval sa paned nad kasvama ja viid hommikuks oma külvi õitsema, kuid lõikus kaob tõve ja vaigistamatu valu päeval.
12 Häda! Paljude rahvaste möll. Need mühavad, otsekui mühaks meri. Rahvahõimude märatsus. Need kohavad, otsekui kohaksid võimsad veed.
13 Rahvahõimud kohavad, otsekui kohaksid suured veed. Aga tema sõitleb neid ja nad põgenevad kaugele ning neid aetakse taga, otsekui tuul puhub mägedel aganaid, otsekui torm keerutab tolmu.
14 Õhtul, vaata, on kabuhirm, hommiku tulles ei ole neid enam. See on meie rüüstajate osa ja meie riisujate liisk.
Jesaja 18
1 Häda tiivuliste ritsikate maale, mis on teisel pool Etioopia jõgesid,
2 kes läkitab saadikuid merele, pilliroopaatides üle vee. Minge, kiired käskjalad, pikakasvulise ja siledanahkse rahva juurde, rahva juurde, keda kardetakse ligidal ja kaugel, rahvas, kes on vägev ja vallutaja, kelle maad jõed uhuvad.
3 Kõik ilmamaa elanikud ja maa asustajad, vaadake, millal lipp tõstetakse mägedele, ja kuulge, kui puhutakse sarve.
4 Sest Issand on mulle öelnud nõnda: „Mina olen vagusi ja vaatlen oma asupaigast otsekui kuumavirvendus päikesepaistel, otsekui kastepilv lõikusaja palavuses.”
5 Sest enne lõikust, kui õitsemine on lõppenud ja õied on valminud küpsevaiks marjadeks, lõigatakse sirpidega väädid ja kõrvaldatakse kitkudes lokkavad kasvud.
6 Need jäetakse üheskoos maha mägede röövlindudele ja maa loomadele; suviti on nende peal röövlinnud ja talviti kõik maa loomad.
7 Sel ajal tuuakse ande vägede Issandale pikakasvulise ja siledanahkse rahva poolt, rahva poolt, keda kardetakse ligidal ja kaugel, rahvas, kes on vägev ja vallutaja, kelle maad jõed uhuvad – vägede Issanda nime asupaika Siioni mäel.
Jesaja 19
1 Ennustus Egiptuse kohta: Vaata, Issand sõidab nobedal pilvel ja tuleb Egiptusesse. Siis vabisevad tema ees Egiptuse ebajumalad ja egiptlaste süda lööb araks.
2 Mina kihutan egiptlased egiptlaste vastu ja nad sõdivad isekeskis, sõber sõbra vastu, linn linna vastu, kuningriik kuningriigi vastu.
3 Egiptuse vaim satub segadusse ja ma eksitan tema nõu; siis nad küsitlevad ebajumalaid ja lausujaid, surnute vaime ja ennustajaid.
4 Ma annan egiptlased karmi isanda kätte ja nende üle hakkab valitsema kõvakäeline kuningas, ütleb Jumal, vägede Issand.
5 Veed lõpevad Niilusest, jõgi taheneb ja kuivab.
6 Jõed hakkavad haisema, kanalid kahanevad ja jäävad kuivaks, pilliroog ja kõrkjad närbuvad.
7 Kaislad Niiluse kaldal, Niiluse suudmes, ja kõik Niiluse külvimaad kuivavad, puhutakse laiali ja neid ei ole enam.
8 Kalamehed kurvastavad ja leinavad; kõik, kes heidavad õnge jõkke ja lasevad võrke vette, on rammetud.
9 Häbisse jäävad, kes lõugutavad linu, ja kudujad kahvatavad.
10 Ta kangrud lüüakse maha, kõigi palgatööliste meel on nukker.
11 Tõesti, Soani vürstid on meeletud, vaarao targad nõuandjad annavad rumalat nõu. Kuidas te võite öelda vaaraole: „Mina olen tarkade poeg, muistsete kuningate järeltulija”?
12 Kus su targad siis on? Las nad nüüd jutustavad sulle, kui nad teavad, mida vägede Issand on otsustanud Egiptuse kohta.
13 Soani vürstid on muutunud juhmiks, Noofi vürste on narritud ja Egiptuse on pannud taaruma tema enese suguharude juhid.
14 Issand on seganud tema sekka pöörituse vaimu ja nad panevad Egiptuse taaruma kõigis ta tegudes, otsekui joobnu, kes taarub oma okses.
15 Ei lähe korda Egiptuse töö, tehku seda pea või saba, võrse või vars.
16 Sel päeval on egiptlased otsekui naised ning nad vabisevad ja värisevad vägede Issanda viibutava käe ees, mida ta viibutab nende kohal.
17 Ja Juudamaa saab Egiptusele häbistuseks; iga kord, kui temale seda meelde tuletatakse, väriseb ta vägede Issanda nõu ees, mida too on pidanud tema vastu.
18 Sel päeval on Egiptusemaal viis linna, kes räägivad kaanani keelt ja annavad vande vägede Issandale; ühte hüütakse Päikeselinnaks.
19 Sel päeval on Issanda altar keset Egiptusemaad ja selle piiri ääres on Issanda sammas,
20 märgiks ja tunnistuseks vägede Issandale Egiptusemaal. Kui nad rõhujate pärast kisendavad Issanda poole, siis läkitab tema neile päästja, kes nende eest võitleb ja nad vabastab.
21 Ja Issand ilmutab ennast egiptlastele ja egiptlased õpivad sel päeval Issandat tundma ja teenivad teda tapa- ja roaohvritega, ja nad annavad Issandale tõotusi ning viivad need täide.
22 Ja Issand lööb egiptlasi, lööb ja ravib; nad pöörduvad siis Issanda poole ja tema kuuleb nende palveid ning teeb nad terveks.
23 Sel päeval on maantee Egiptusest Assurisse: assüürlased tulevad Egiptusesse ja egiptlased Assurisse, ja egiptlased peavad jumalateenistust koos assüürlastega.
24 Sel päeval on Iisrael kolmandana Egiptuse ja Assuri kõrval, õnnistus on keset maad,
25 mida vägede Issand õnnistab, öeldes: „Õnnistatud olgu Egiptus, mu rahvas, Assur, mu kätetöö, ja Iisrael, mu pärisosa!”
2. Korintose 10
1 Aga mina, Paulus, julgustan teid Kristuse tasaduse ja leebuse läbi, mina, kes ma teie palge ees olevat alandlik, kuid eemal viibides julge teie vastu.
2 Ma palun teid, et ma teie juures viibides ei peaks olema julge selles meelekindluses, millega ma kavatsen vastata nendele, kes arvavad meid lihaliku loomuse järgi kõndivat.
3 Sest ka lihalikus ihus elades ei sõdi me selle loomuse järgi,
4 meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused
5 ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted
6 ja oleme valmis nuhtlema iga sõnakuulmatust, kui teie sõnakuulelikkus on saanud täielikuks.
7 Vaadake silmanähtavat! Kui keegi on veendunud, et ta on Kristuse päralt, arvestagu siis eneses ka seda, et nagu tema ise on Kristuse päralt, nii oleme seda ka meie.
8 Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks, siis ma ei jääks häbisse.
9 Aga ma ei taha jätta muljet, nagu püüaksin ma teid kirjadega hirmutada.
10 „Jah, tema kirjad,” öeldakse, „on küll kaalukad ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõder ja ta sõna on armetu.”
11 Niisugused arvestagu, et me oleme kohal olles samasugused kui eemalt oma kirjade sõnades.
12 Me ei söanda endid nende sekka arvata või nendega kõrvutada, kes end ise teile soovitavad, sest nemad ei mõista, et nad mõõdavad end iseendaga ja kõrvutavad end iseendaga.
13 Aga me ei taha kiidelda mõõtu pidamata, vaid selle korra mõõdu kohaselt, mille Jumal meile on mõõduks määranud, et jõuda ka teieni.
14 Ei ole ju nõnda, et me end küllalt ei pinguta, nagu me ei olekski teieni ulatunud, sest me oleme ju Kristuse evangeeliumiga teieni jõudnud.
15 Me ei kiitle mõõtu pidamata võõraste vaevaga, meil on aga lootus, et kui teie usk teie sees kasvab, siis kasvame ka meie üliväga meile määratud korra kohaselt,
16 nii et me võime kuulutada evangeeliumi teist kaugematele maadele, kiitlemata sellega, mis on juba valmis kellelegi teisele antud korra kohaselt.
17 Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!
18 Kõlblik ei ole ju see, kes ennast ise soovitab, vaid see, keda soovitab Issand.