Psalm 115
12 Issand mõtleb meile, tema õnnistab: ta õnnistab Iisraeli sugu, ta õnnistab Aaroni sugu,
13 ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat, nii pisikesi kui suuri.
14 Issand lisagu teile veel õnnistust, teile ja teie lastele!
15 Teie olete Issanda õnnistatud, selle, kes on teinud taeva ja maa!
16 Taevas on Issanda taevas ja maa on ta andnud inimlastele.
17 Ei surnud kiida Issandat ega need, kes lähevad alla vaikusesse.
18 Aga meie, me täname Issandat nüüd ja igavesti. Halleluuja!
Jeremija 2
31 Oh teie sugupõlve! Nähke Issanda sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks või pilkase pimeduse maaks? Mispärast ütleb mu rahvas: „Me oleme vabad käima sinna-tänna, me ei tule enam sinu juurde!”?
32 Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.
33 Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes.
34 Su kuuepalistustelt leitakse ka vaeste süütute verd, kuigi sa ei ole tabanud neid sissemurdmiselt.
35 Aga kõige selle juures ütled sa ometi: „Ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt.” Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: „Ma pole pattu teinud!”
36 Miks jooksed sa nii kerglaselt kord siia, kord sinna? Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema, nagu sa häbenesid Assuri pärast.
37 Ka siit tuleb sul ära minna käed pea peal, sest Issand põlgab neid, kelle peale sa loodad, ja sul ei õnnestu ennast päästa.
Jeremija 3
1 On öeldud: Vaata, kui mees saadab ära oma naise ja see läheb tema juurest minema ning saab teisele mehele: kas esimene tohib teda jälle tagasi võtta? Kas pole nõnda, et maa saaks sellest roojaseks? Sina oled teinud hooratööd paljude armatsejatega ja tahad pöörduda tagasi minu juurde, ütleb Issand.
2 Tõsta oma silmad üles küngaste poole ja vaata: kus ei ole sind magatatud? Neid oodates istusid sa teede ääres otsekui araablane kõrbes ning roojastasid maad oma hooruse ja pahategudega.
3 Seepärast ei tulnud varast vihmasadu ja ka hiline vihm jäi tulemata: sul on hooranaise laup, aga sa ei häbene.
4 Nüüd hüüad sa mind: „Oh, mu isa! Mu noorpõlvesõber!
5 Kas sa pead igavesti viha ja oled sellepärast alati valvel?” Vaata, nõnda sa räägid, ise aga teed usinasti kurja.”
6 Ja Issand ütles mulle kuningas Joosija päevil: „Kas sa oled näinud, mida on teinud see taganeja Iisrael? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga halja puu all ning on teinud seal hooratööd.
7 Ja ma ütlesin talle, kui ta oli teinud seda kõike: „Pöördu tagasi minu juurde!” Aga ta ei pöördunud. Ja seda nägi tema truuduseta õde Juuda.
8 Ja ta nägi, et ma saatsin ära taganeja Iisraeli ja andsin temale lahutuskirja, sellepärast et ta oli abielu rikkunud. Ometi ei kartnud tema truuduseta õde Juuda, vaid läks ka ise tegema hooratööd.
9 Ja oma kergemeelse hooratööga rüvetas ta maa ning rikkus abielu kiviga ja puuga.
10 Sellest hoolimata ei ole tema truuduseta õde Juuda pöördunud minu poole kõigest südamest, vaid on seda teinud teesklemisi, ütleb Issand.”
11 Ja Issand ütles mulle: „Taganenud Iisrael on osutunud süütumaks kui truuduseta Juuda.
12 Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti.
13 Aga tunne oma süüd, et sa oled üles astunud Issanda, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele. Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Issand.
14 Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!
15 Ja ma annan teile karjaseid oma südame järgi, ja need karjatavad teid targasti ja taibukalt.
16 Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam.
17 Sel ajal nimetatakse Jeruusalemma „Issanda aujärjeks” ja kõik rahvad kogunevad sinna, Issanda nime juurde Jeruusalemma; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järgi.
18 Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juurde ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen andnud pärisosaks teie vanemaile.
19 Ja ma mõtlesin: Küll tahaksin sind panna laste sekka ja anda sulle meeldiva maa, toredaist toredaima pärisosa rahvaste keskel. Ja ma mõtlesin: Sina hüüaksid mind isaks ega taganeks mu järelt.
20 Aga otsekui naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb Issand.
21 Küngastel kuuldub häält, Iisraeli laste haledat nuttu, sellepärast et nad on käinud vääral teel, on unustanud Issanda, oma Jumala.
22 Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen teid terveks teie taganemisest! „Vaata, me tuleme sinu juurde, sest sina oled Issand, meie Jumal.
23 Tõesti, petlik on see, mis kuuldub küngastelt, lärm mägedel. Tõesti, Issandas, meie Jumalas on Iisraeli pääste.
24 „Häbi” on söönud meie vanemate töövilja, meie noorpõlvest alates: nende lambad ja veised, nende pojad ja tütred.
25 Lamagem siis oma häbis ja katku meid meie teotus, sest me oleme pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu, meie ja meie vanemad oma noorpõlvest tänapäevani ega ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält.”
Jeremija 4
1 Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole, ütleb Issand; ja kui sa mu palge eest kõrvaldad oma jäledused, siis sa ei jää kodutuks.
2 Ja kui sa vannud: „Nii tõesti kui Issand elab!” – vannud tões, õiguses ja õigluses, siis õnnistavad rahvad endid temaga ja kiitlevad temast.
3 Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka!
4 Laske endid ümber lõigata Issandale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks teie tegude kurjuse pärast, ilma et keegi kustutaks.
5 Teatage Juudas ja kuulutage Jeruusalemmas ning öelge: Puhuge maal sarve, hüüdke valjusti ja öelge: Tulge kokku ja läki kindlustatud linnadesse!
6 Tõstke lipp Siioni poole, põgenege, ärge peatuge! Sest mina toon põhja poole õnnetuse ja suure hävingu.
7 Lõvi tõuseb oma rägastikust ja rahvaste hävitaja asub teele, tuleb välja oma asupaigast tegema su maad tühjaks, su linnu elaniketa varemeiks.
8 Seepärast rõivastuge kotiriidesse, kurtke ja kaevelge, sest Issanda vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud.
9 Ja sel päeval, ütleb Issand, kaob julgus kuningal ja vürstidel, preestrid lõdisevad ja prohvetid on hämmeldunud.
Filipi 2
12 Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul; valmistage endile päästet kartuse ja värinaga!
13 Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.
14 Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata,
15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
16 pidades kinni elusõnast. Nii saan kiidelda Kristuse päeval, et ma ei ole tühja jooksnud ega tühja vaeva näinud.
17 Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõmustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega.
18 Niisamuti siis rõõmustage ka teie ja olge rõõmsad koos minuga!
19 Ent ma loodan Issandas Jeesuses peatselt saata teie juurde Timoteose, et ka minu meel läheks kergeks, kui ma saan teada, kuidas teie käsi käib.
20 Mul ei ole kedagi teist niisama tublit, kes tõeliselt teie eest muretseks.
21 Kõik taotlevad ju enda oma, mitte Kristuse Jeesuse oma.
22 Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on tema koos minuga teeninud evangeeliumi.
23 Teda ma loodangi nüüd saata, otsekohe kui ma näen, kuidas mu asjad arenevad.
24 Ma olen aga veendunud Issandas, et ma ka ise tulen peatselt.
25 Ma olen pidanud vajalikuks saata teie juurde vend Epafroditose, oma kaastöölise ja kaasvõitleja, teie saadiku ja minu vajaduste eest hoolitseja,
26 sest ta igatses teie järele ja muretses, sest te olite kuulnud ta haige olevat.
27 Ta ju oligi suremas haige, kuid Jumal halastas tema peale, aga mitte üksnes tema, vaid ka minu peale, et mulle ei tuleks kurbust kurbusele lisaks.
28 Nüüd ma siis saadan tema seda rutemini, et teie teda nähes jälle saaksite rõõmsaks ja mul oleks kurbust vähem.
29 Võtke ta siis vastu Issandas kogu rõõmuga ja pidage lugu niisugustest meestest,
30 sest ta oli Kristuse töö pärast surmasuus ega hoolinud oma elust, et täita teie aset minu eest hoolitsemisel.