Psalm 119
41 Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi,
42 et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale!
43 Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale!
44 Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti,
45 ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi.
46 Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda.
47 Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan.
48 Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle.
Jeremija 32
26 Ja Issanda sõna tuli Jeremijale; ta ütles:
27 „Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?
28 Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma annan selle linna kaldealaste kätte ja Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema vallutab selle.
29 Ja kaldealased, kes sõdivad selle linna vastu, tulevad ning süütavad selle linna tulega ja põletavad selle ja kojad, mille katustel minu pahandamiseks on suitsutatud Baalile ja on valatud joogiohvreid teistele jumalatele.
30 Sest Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed on oma noorusest alates teinud minu silmis ainult kurja; on ju Iisraeli lapsed mind ainult pahandanud oma kätetööga, ütleb Issand.
31 Jah, see linn on mulle olnud viha ja raevu põhjuseks alates päevast, kui see ehitati, kuni tänapäevani, nõnda et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest
32 kõigi Iisraeli laste ja Juuda laste kurjuse pärast, mida nad on teinud, et mind pahandada, nemad, nende kuningad, nende vürstid, nende preestrid ja nende prohvetid, ja Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud.
33 Nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo; ja kuigi ma olen neid õpetanud ja õpetanud, ei ole nad kuulnud, et võtta õpetust.
34 Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.
35 Ja nad on ehitanud Baali ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et ohverdada Moolokile oma poegi ja tütreid, mida ma neid ei ole käskinud ja mis mulle ei ole tulnud meeldegi, et nad võiksid teha niisugust jõledust, selleks et saata Juudat pattu tegema.
36 Aga nüüd, tõepoolest, ütleb Issand, Iisraeli Jumal, nõnda selle linna kohta, mille kohta te ütlete: „See antakse Paabeli kuninga kätte mõõga, nälja ja katku abil!”
37 Vaata, ma kogun neid kõigist maadest, kuhu ma olen nad tõuganud oma vihas, raevus ja suures meelepahas, ja toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada turvaliselt.
38 Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.
39 Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid.
40 Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.
41 Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
42 Sest nõnda ütleb Issand: Nii nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle suure õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud.
43 Ja põlde ostetakse veelgi sellel maal, mille kohta te ütlete: „See on lage, inimesteta ja loomadeta, ja see antakse kaldealaste kätte!”
44 Põlde ostetakse raha eest, ostukirju kirjutatakse ja pitseeritakse ja tunnistajaid võetakse Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas, Juuda linnades, mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, sest ma pööran nende vangipõlve, ütleb Issand.”
Jeremija 33
1 Ja Issanda sõna tuli teist korda Jeremijale, kui teda veel kinni peeti vahtkonnaõues; ta ütles:
2 „Nõnda ütleb Issand, kes teeb seda, Issand, kes valmistab ja kinnitab seda – Issand on tema nimi -:
3 Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!
4 Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, selle linna kodade ja Juuda kuningate kodade kohta, mis on maha kistud kaitseks piiramisseadmete ja mõõga vastu,
5 et neid kasutada võitluses kaldealastega ja et neid täita surnutega, keda ma löön maha oma vihas ja raevus, kuna ma olen peitnud oma palge selle linna eest nende kõigi kurjuse pärast:
6 Vaata, ma toon temale paranemist ja tervist, ja ma teen nad terveks ning ilmutan neile rohket rahu ja tõtt.
7 Ma pööran Juuda vangipõlve ja Iisraeli vangipõlve ja ehitan nad üles nõnda nagu muistegi.
8 Ja ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pattu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu.
9 Ja see linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan.
10 Nõnda ütleb Issand: Veel kuuldakse siin paigas, mille kohta te ütlete: „See on laastatud, pole inimest ega looma”, laastatud Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail, kus pole inimest, elanikku ega looma,
11 lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: „Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand.
12 Nõnda ütleb vägede Issand: Veel saab olema siin laastatud paigas, kus pole inimest ega looma, ja kõigil selle linnadel karjamaid karjastele lammaste ja kitsede puhkamiseks.
13 Mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas ja Juuda linnades käib veel lambaid läbi lugeja käte alt, ütleb Issand.
14 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud Iisraeli soo ja Juuda soo kohta.
15 Neil päevil ja sel ajal lasen ma tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust.
16 Neil päevil päästetakse Juuda, ja Jeruusalemm võib elada turvaliselt, ja see on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus.
17 Sest nõnda ütleb Issand: Ei puudu Taavetil mees, kes istub Iisraeli soo aujärjel.
18 Ja leviitpreestreil ei puudu mees mu palge ees, ohverdamas põletusohvrit ja suitsutamas roaohvrit ning toimetamas tapaohvrit iga päev.”
19 Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
20 „Nõnda ütleb Issand: Kui te võite tühjaks teha minu lepingu päevaga ja minu lepingu ööga, nõnda et päev ja öö ei tule neile seatud ajal,
21 siis muutub tühjaks ka minu leping mu sulase Taavetiga, nõnda et tal enam ei ole poega, kes valitseks tema aujärjel, nõndasamuti minu leping leviitidega, preestritega, kes mind teenivad.
22 Nõnda nagu ei saa ära lugeda taeva väge ega mõõta mere liiva, nõnda rohkeks ma teen oma sulase Taaveti soo ja leviidid, kes mind teenivad.”
23 Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
24 „Kas sa ei ole märganud, mis see rahvas räägib ja ütleb: Need mõlemad suguvõsad, kelle Issand valis, on ta hüljanud? Ja nad laimavad mu rahvast, nagu see ei olekski nende meelest enam rahvas.
25 Nõnda ütleb Issand: Kui ei oleks mu lepingut päeva ja ööga, kui ma ei oleks seadnud taeva ja maa korda,
26 siis ma hülgaksin ka Jaakobi ja oma sulase Taaveti soo ega võtaks tema soost valitsejaid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi soole. Aga ma pööran nende vangipõlve ja halastan nende peale.”
Jeremija 34
1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu ta sõjavägi, kõik maa kuningriigid, mille üle tema käsi valitses, ja kõik rahvad sõdisid Jeruusalemma ja kõigi selle linnade vastu; ta ütles:
2 „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mine ja räägi Juuda kuninga Sidkijaga ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja tema põletab selle tulega maha.
3 Ka sina ei pääse tema käest, sest sind võetakse tõesti kinni ja antakse tema kätte; sina saad Paabeli kuningat näha silmast silma ja tema räägib sinuga suust suhu ning sa lähed Paabelisse.
4 Kummatigi kuule Issanda sõna, Sidkija, Juuda kuningas! Nõnda ütleb Issand sinu kohta: Sa ei sure mõõga läbi!
5 Sa sured rahus! Ja nõnda nagu su isade, endiste kuningate, kes enne sind on olnud, auks põletati koolnusuitsutusi, nõnda põletatakse sinugi auks, ja sõnadega „Oh isand!” leinatakse ka sind! Sest mina ise olen öelnud selle sõna, ütleb Issand.”
6 Ja prohvet Jeremija rääkis Juuda kuningale Sidkijale kõik need sõnad Jeruusalemmas,
7 kui Paabeli kuninga sõjavägi sõdis Jeruusalemma ja kõigi järelejäänud Juuda linnade vastu, Laakise ja Aseka vastu, sest need olid Juuda linnadest, kindlustatud linnadest, järele jäänud.
8 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt pärast seda, kui kuningas Sidkija oli teinud lepingu kogu Jeruusalemmas oleva rahvaga, et kuulutada neile vabastust:
9 igaüks pidi vabastama oma sulase ja teenija, heebrealase ja heebrealanna, et keegi ei orjaks juuti, oma venda.
10 Ja kõik vürstid ja kogu rahvas, kes olid astunud lepingusse, kuulsid, et igaühel tuleb vabastada oma sulane ja teenija, et neid ei tohi enam orjastada; nad kuulasid sõna ja vabastasid need.
11 Aga hiljem nad taganesid ja võtsid tagasi sulased ja teenijad, keda nad olid vabastanud, ja sundisid neid taas sulaseiks ja teenijaiks.
12 Siis tuli Issandalt Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
13 „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tegin teie vanematega lepingu päeval, kui ma tõin nad ära Egiptusemaalt, orjusekojast, öeldes:
14 Igal seitsmendal aastal vabastagu igaüks oma heebrealasest vend, kes enese sulle on müünud; kui ta sind on teeninud kuus aastat, siis lase ta enese juurest vabaks; aga teie vanemad ei kuulanud mind ega pööranud oma kõrva.
15 Teie olete küll äsja pöördunud ja teinud, mis minu silmis õige on, kuulutades igaüks oma ligimesele vabastust, ja olete teinud lepingu mu palge ees kojas, millele on pandud minu nimi.
16 Aga te olete jälle taganenud ja teotanud mu nime: olete võtnud tagasi igaüks oma sulase ja teenija, keda te olite vabastanud nende soovi kohaselt, ja olete neid sundinud olema teile sulaseiks ja teenijaiks.
17 Seepärast ütleb Issand nõnda: Te ei ole kuulanud mind, et oleksite kuulutanud vabastust igaüks oma vennale ja ligimesele; vaata, mina kuulutan teile vabastust, ütleb Issand, mõõga, katku ja nälja läbi ja panen teid hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.
18 Ja mehed, kes rikkusid mu lepingut, kes ei pidanud selle lepingu sõnu, mille nad tegid minu ees, ma teen vasikaks, kelle nad raiusid pooleks ja kelle tükkide vahelt nad käisid läbi –
19 Juuda vürstid ja Jeruusalemma vürstid, hoovkondlased ja preestrid ja kogu maa rahva, kes käisid läbi vasika tükkide vahelt -,
20 ja ma annan nad nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge; ja nende surnukehad jäävad taeva lindude ja maa loomade roaks.
21 Ka Juuda kuninga Sidkija ja tema vürstid annan ma nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge, ja Paabeli kuninga sõjaväe kätte, kes teie kallalt on ära läinud.
22 Vaata, ma käsin, ütleb Issand, ja toon nad tagasi selle linna kallale; nad sõdivad selle vastu, vallutavad selle ja põletavad tulega maha; ja ma teen Juuda linnad lagedaks, kus ükski ei ela.”
1. Timoteose 1
1 Paulus, Kristuse Jeesuse apostel, Jumala, meie Päästja, ja Kristuse Jeesuse, meie lootuse käskimist mööda –
2 Timoteosele, oma tõelisele pojale usus: Armu, halastust, rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!
3 Makedooniasse minnes manitsesin ma sind jääma Efesosse keelama mõningaid, et nad ei õpetaks võõriti
4 ega hooliks müütidest ja lõpututest sugupuudest, mis soodustavad pigem vaidlusi kui Jumala majapidamist, mis on usus.
5 Selle korralduse eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja siirast usust.
6 Mõned neist on kaldunud kõrvale ja hakanud lobisema,
7 tahtes olla seaduseõpetajad, mõistmata ise, mida nad räägivad või mida nad tõe pähe pakuvad.
8 Me ju teame, et Seadus on hea, kui keegi seda kasutab korrakohaselt,
9 teades seda, et Seadust pole seatud kõigile, vaid ülekohtustele ja tõrkujatele, jumalakartmatutele ja patustele, nurjatutele ja labastele, isa- ja ematapjaile, mõrtsukaile,
10 hoorajaile, poisipilastajaile, inimröövijaile, valetajaile, valevandujaile ja kellele tahes muule, mis käib terve õpetuse vastu.
11 Terve õpetus vastab õndsa Jumala kirkuse evangeeliumile, mis on usaldatud minu kätte.
12 Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind,
13 endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult.
14 Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses.
15 Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina.
16 Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.
17 Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
18 Selle korralduse ma annan sulle, mu poeg Timoteos, varasemate sinu kohta käivate ennustuste põhjal, et sa nende toel võitleksid head võitlust,
19 säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läinud põhja.
20 Nende seas on Hümenaios ja Aleksandros; nemad ma olen loovutanud saatanale, et nad karistatuna loobuksid Jumala teotamisest.