Psalm 139
11 Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12 siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13 Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14 Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
15 Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16 Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
Sakarja 1
1 Daarjavese teisel aastal, kaheksandas kuus, tuli Issanda sõna prohvet Sakarjale, Iddo poja Berekja pojale; ta ütles:
2 „Issand oli väga vihane teie vanemate peale.
3 Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand!
4 Ärge olge oma vanemate sarnased, kellele endised prohvetid hüüdsid, öeldes: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge ometi oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest! Aga nad ei kuulanud ega pannud mind tähele, ütleb Issand.
5 Teie vanemad – kus nad on? Ja prohvetid – kas nad elavad igavesti?
6 Aga minu sõnad ja seadused, mis ma andsin oma sulastele prohvetitele, eks need tabanud teie vanemaid, nii et nad pöördusid ja ütlesid: Nõnda nagu vägede Issand nõuks võttis meiega talitada meie eluviiside ja tegude järgi, nõnda ta meiega talitas.”
7 Kahekümne neljandal päeval, üheteistkümnendas kuus, see on sebatikuus, Daarjavese teisel aastal, tuli Issanda sõna prohvet Sakarjale, Iddo poja Berekja pojale; ta ütles:
8 „Mul oli öösel nägemus, vaata, üks mees ratsutas punase hobuse seljas. Siis ta seisatas sügavikus olevate mürdipuude keskel ja tema järel tulid punased, võigud ja valged hobused.
9 Siis ma küsisin: „Kes need on, Issand?” Ja ingel, kes minuga rääkis, vastas mulle: „Ma näitan sulle, kes need on.”
10 Ja mees, kes seisis mürdipuude keskel, kostis ning ütles: „Nemad on need, keda Issand on läkitanud maad läbi käima.”
11 Ja nad vastasid Issanda inglile, kes seisis mürdipuude keskel, ning ütlesid: „Me oleme maa läbi käinud, ja vaata, kogu maa elab rahus.”
12 Siis kostis Issanda ingel ja ütles: „Vägede Issand! Kui kaua sa keelad halastust Jeruusalemmale ja Juuda linnadele, kelle pärast sa oled olnud pahane need seitsekümmend aastat?”
13 Aga Issand vastas inglile, kes minuga rääkis, heade, trööstivate sõnadega.
14 Ja ingel, kes minuga rääkis, ütles mulle: „Hüüa ja ütle: Nõnda ütleb vägede Issand: Mu püha viha Jeruusalemma ja Siioni pärast on suur.
15 Ma olen väga vihastanud muretute paganate peale, kes, kui ma olin vähem vihane, aitasid õnnetusele kaasa.
16 Seepärast ütleb Issand nõnda: Ma pöördun halastusega tagasi Jeruusalemma juurde. Minu koda tuleb seal üles ehitada, ütleb vägede Issand, ja mõõdunöör veetagu pinguli Jeruusalemma üle!
17 Hüüa veel ja ütle: Nõnda ütleb vägede Issand: Minu linnad voolavad taas jõukusest üle ja Issand trööstib taas Siionit ning valib taas Jeruusalemma!”
Sakarja 2
1 Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli neli sarve.
2 Ja ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis need on?” Ja tema ütles mulle: „Need on sarved, mis puistasid laiali Juuda, Iisraeli ja Jeruusalemma.”
3 Siis näitas Issand mulle nelja seppa.
4 Ja mina küsisin: „Mida nemad on tulnud tegema?” Ja tema vastas ning ütles: „Need sarved on need, mis on pillutanud Juudat, nõnda et ükski ei saa tõsta oma pead; ja sepad on tulnud teritama kirveid, et paisata maha nende paganate sarvi, kes on tõstnud sarve Juudamaa vastu, et seda pillutada.”
5 Siis ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli mees, kel oli mõõdunöör käes.
6 Ja ma küsisin: „Kuhu sa lähed?” Ja tema vastas mulle: „Jeruusalemma mõõtma, et näha, kui lai ja kui pikk ta peaks olema.”
7 Ja vaata, ingel, kes minuga rääkis, läks välja ja üks teine ingel tuli temale vastu
8 ning ütles talle: „Jookse, räägi selle noore mehega seal ja ütle: Jeruusalemm jääb lahtiseks linnaks paljude inimeste ja loomade pärast tema sees.
9 Aga mina olen temale tuliseks müüriks ümberringi, ütleb Issand, ja auhiilguseks tema keskel.”
10 Üles, üles! Põgenege põhjamaalt, ütleb Issand, kuigi ma olen teid pillutanud taeva nelja tuule poole, ütleb Issand!
11 Üles, päästke endid Siionisse, kes te elate Paabeli tütre juures!
12 Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera:
13 Tõesti, vaata, ma viibutan oma kätt nende kohal ja nad saavad oma orjade saagiks. Siis te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud.
14 Hõiska ja rõõmusta, Siioni tütar, sest vaata, ma tulen ja asun su keskele, ütleb Issand!
15 Sel päeval hoiab Issanda poole palju paganaid ja nad saavad minu rahvaks. Ja mina asun sinu keskele ja sa hakkad mõistma, et vägede Issand on mind läkitanud sinu juurde.
16 Ja Issand võiab Juuda enesele pärisosaks pühal pinnal ning valib taas Jeruusalemma.
17 Vaiki Issanda ees, kõik liha, sest tema tõuseb oma pühast asupaigast!
Sakarja 3
1 Ja ta näitas mulle ülempreester Joosuat seismas Issanda ingli ees, ja saatanat seismas temast paremal pool teda süüdistamas.
2 Ja Issanda ingel ütles saatanale: „Issand sõidelgu sind, saatan! Jah, Issand, kes on valinud Jeruusalemma, sõidelgu sind! Eks see ole tulest tõmmatud tukk?”
3 Joosual olid seljas määrdunud riided ja ta seisis ingli ees.
4 Siis ingel kostis ja ütles neile, kes seisid ta ees, nõnda: „Võtke tal määrdunud riided seljast ära!” Ja ingel ütles temale: „Vaata, ma olen su süü sinult ära võtnud ja ma riietan sind uute riietega!”
5 Ja ta ütles: „Pange temale puhas mähis pähe!” Ja temale pandi puhas mähis pähe ja riided selga. Ja Issanda ingel seisis juures.
6 Ja Issanda ingel kinnitas Joosuale, öeldes:
7 „Nõnda ütleb vägede Issand: Kui sa käid minu teedel ja täidad minu antud kohustust, siis sinagi mõistad õigust minu kojale ja valvad ka mu õuesid, ja ma annan sulle ligipääsu nende hulgas, kes siin seisavad.
8 Kuule siis, ülempreester Joosua, sina ja su sõbrad, kes istuvad su ees – nemad on ju hea ende mehed -, sest vaata, ma toon oma sulase Võsu!
9 Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette – selle ühe kivi peal on seitse silma. Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb vägede Issand, ja pühin üheainsa päevaga ära selle maa süü.
10 Sel päeval, ütleb vägede Issand, kutsute te üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla.”
Sakarja 4
1 Ja ingel, kes minuga rääkis, tuli jälle ja äratas mind, nagu unest äratatakse.
2 Ja ta küsis minult: „Mida sa näed?” Mina vastasin: „Ma näen, vaata, lambijalga, läbinisti kullast, ja selle otsas on õliastja; selle küljes on seitse lampi ja seitse putke lampide jaoks, mis on lambijala otsas.
3 Ja selle kõrval on kaks õlipuud: üks õliastjast paremal ja teine vasakul pool.”
4 Ja mina võtsin sõna ning ütlesin inglile, kes minuga rääkis, ja küsisin: „Mis need on, Issand?”
5 Ja ingel, kes minuga rääkis, kostis ning küsis minult: „Kas sa ei tea, mis need on?” Ma vastasin: „Ei, Issand.”
6 Siis ta kostis ja ütles mulle nõnda: „See on Issanda sõna, mis on öeldud Serubbaabelile: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
7 Mis sa ka oled, suur mägi, Serubbaabeli ees? Sa muutud tasandikuks! Tema toob esile tipukivi hüüete saatel: „Ilus, see on ilus!””
8 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
9 „Serubbaabeli käed on rajanud selle koja ja tema käed viivad selle lõpule. Ja sina hakkad mõistma, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde.
10 Sest kes pidasid halvaks väikeste alguste päeva, need saavad rõõmustada ja näha loodikivi Serubbaabeli käes. Need seitse on Issanda silmad, need, mis silmitsevad kogu maad.”
11 Ja ma võtsin sõna ning küsisin temalt: „Mis on need kaks õlipuud lambijalast paremal ja vasakul pool?”
12 Siis ma võtsin teist korda sõna ja küsisin temalt: „Mis on need kaks õlipuu oksakimpu nende mõlema kuldputke kõrval, millest voolab kuldset õli?”
13 Ja ta vastas mulle ning küsis: „Kas sa siis tõesti ei tea, mis need on?” Ma vastasin: „Ei, Issand.”
14 Tema ütles: „Need on need kaks võitut, kes seisavad kogu ilmamaa Issanda ees.”
3. Johannese 1
1 Vanem – armsale Gaiusele, keda ma armastan tões.
2 Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel.
3 Ma ju rõõmustasin väga, kui vennad tulid ja andsid tunnistust sinu elamisest tões, nii nagu sa käidki tões.
4 Mul pole millestki suuremat rõõmu, kui kuulda oma lapsi käivat tões.
5 Armas, sa oled ustav olnud selles, mida sa oled iganes teinud vendadele, koguni neile, kes on sulle võõrad.
6 Nad on tunnistanud sinu armastusest siinse koguduse ees. Sa teed hästi, kui sa läkitad nad edasi väärikal viisil Jumala ees.
7 Nad on teele läinud tema nime pärast ega võta midagi vastu paganatelt.
8 Seepärast me oleme kohustatud nendesuguseid vastu võtma, et saaksime tõe kaastöölisteks.
9 Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele, aga Diotrefes, kes püüab olla nende seas esimene, ei võta meid vastu.
10 Seepärast, kui ma tulen, siis ma tuletan talle meelde teod, mida ta teeb, laimates meid kurjade sõnadega ja rahule jäämata sellega, et ta ise ei võta vastu vendi, takistab veel neidki, kes tahavad seda teha, ning heidab nad kogudusest välja.
11 Armas, ära võta eeskujuks paha, vaid head! Kes teeb head, on Jumalast, kes teeb paha, ei ole Jumalat näinud.
12 Demeetriosele on antud tunnistus kõigilt ja tõelt eneselt; ning meiegi tunnistame, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.
13 Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sulle kirjutada tindi ja sulega.
14 Aga ma loodan sind peatselt näha ja siis räägime silmast silma.