Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 352

Teisipäev, 17. detsember 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Esr 2:68-70
  • Esr 3
  • Esr 4:1-5
  • Ilm 9:13-21
  • Ilm 10
  • Õp 30:24-33

Esra 2
68  Ja jõudnud Jeruusalemma Issanda koja juurde, andsid perekondade peameestest mõned vabatahtlikke ande Jumala koja tarvis, et seda püstitada selle endisesse kohta. 
69  Nad andsid oma jõudu mööda selle alusvaraks kuuskümmend üks tuhat kulddrahmi, viis tuhat hõbemiini ja sada preestrikuube. 
70  Siis asusid preestrid ja leviidid ning osa rahvast, lauljad, väravahoidjad ja templisulased oma linnadesse, ja kõik muu Iisrael oma linnadesse. 

Esra 3
1  Kui seitsmes kuu kätte jõudis ja Iisraeli lapsed olid juba oma linnades, kogunes rahvas nagu üks mees Jeruusalemma. 
2  Ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja tema vennad preestrid ja Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja tema vennad võtsid kätte ja ehitasid üles Iisraeli Jumala altari, et selle peal ohverdada põletusohvreid, nõnda nagu jumalamehe Moosese Seaduses on kirjutatud. 
3  Nad ehitasid altari selle endisesse kohta, kuigi maa elanikud olid nende vastu vaenulikud; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid, hommikusi ja õhtusi põletusohvreid. 
4  Ja nad pidasid lehtmajadepüha, nagu oli ette kirjutatud, ja ohverdasid igapäevaseid põletusohvreid vastaval arvul, nagu igaks päevaks oli määratud; 
5  ja seejärel korralisi põletusohvreid, noorkuu- ja kõigi Issanda pühitsetud pühade ohvreid, ja kõigi nende ohvreid, kes tõid Issandale vabatahtliku ohvri. 
6  Seitsmenda kuu esimesest päevast alates hakkasid nad Issandale põletusohvreid ohverdama, kuigi Issanda templile ei olnud veel alust pandud. 
7  Ja nad andsid raha kiviraiujaile ja puuseppadele, ning toitu, jooki ja õli siidonlastele ja tüüroslastele, et nad tooksid seedripuid Liibanonist mere äärde Jaafosse Pärsia kuninga Koorese loal, mis neile oli antud. 
8  Ja teisel aastal pärast nende jõudmist Jumala koja juurde Jeruusalemma, teises kuus, tegid alguse Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja nende muud vennad, preestrid ja leviidid ja kõik, kes vangist olid tulnud Jeruusalemma, ja seadsid kahekümneaastasi ja vanemaid leviite Issanda koja tööd juhatama. 
9  Ja Jeesua, tema pojad ja vennad, Kadmiel ja tema pojad, Juuda järeltulijad, asusid nagu üks mees juhatama neid, kes tegid Jumala koja tööd; nõndasamuti Heenadadi pojad, nende pojad ja nende vennad leviidid. 
10  Ja kui ehitajad Issanda templile alust panid, siis astusid ette ametirüüs preestrid pasunatega, ja leviidid, Aasafi pojad, simblitega, et Iisraeli kuninga Taaveti korra järgi Issandat kiita. 
11  Ja nad laulsid Issandat kiites ning tänades: „Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!” Ja kogu rahvas tõstis suurt rõõmukisa Issandat kiites, et Issanda kojale oli alus pandud. 
12  Aga paljud preestritest ja leviitidest ning perekondade peameestest, vanad, kes olid endist koda näinud, nutsid suure häälega, kui sellele kojale nende silma all alus pandi; ent paljud tõstsid rõõmuga hõisates häält. 
13  Ja ükski ei suutnud vahet teha rõõmuhõiskehääle ja nutuhääle vahel, sest rahvas tõstis suurt rõõmukisa ja hääl kostis kaugele. 

Esra 4
1  Aga kui Juuda ja Benjamini vaenlased kuulsid, et need, kes olid vangis olnud, ehitasid templit Issandale, Iisraeli Jumalale, 
2  siis astusid nad Serubbaabeli ja perekondade peameeste juurde ja ütlesid neile: „Me tahame koos teiega ehitada, sest me austame teie Jumalat nagu teiegi, ja me oleme temale ohverdanud alates Assuri kuninga Eesar-Haddoni päevist, kes meid siia tõi!” 
3  Aga Serubbaabel ja Jeesua ning teised Iisraeli perekondade peamehed ütlesid neile: „Meil pole teiega midagi tegemist koja ehitamisel meie Jumalale, vaid meie üksi ehitame Issandale, Iisraeli Jumalale, nagu kuningas Koores, Pärsia kuningas, meid käskis.” 
4  Kuid maa rahvas tegi Juuda rahva käed lõdvaks ja hirmutas neid ehitamast. 
5  Ja nad andsid altkäemaksu nõunikele, kes tegid nende kavatsuse tühjaks kogu Pärsia kuninga Koorese eluajal kuni Pärsia kuninga Daarjavese valitsuseni. 

Õpetussõnad 30
24  Need neli on küll kõige pisemad maa peal, aga ometi on nad targemad kui targad: 
25  sipelgad on väeti hulk, ometi valmistavad nad suvel oma leiva; 
26  kaljumägrad on jõuetu hulk, ometi teevad nad oma kodud kaljusse; 
27  rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja; 
28  sisalikku võib püüda kätega, ometi leidub teda kuninga paleedes. 
29  Neid on kolm, kelle astumine on rühikas, jah, neljal on rühikas käik: 
30  lõvi, kangelane loomade seas, kes ei tagane kellegi eest; 
31  uhkeldav kukk või sikk, ja kuningas, kes sammub oma rahva ees. 
32  Kui sa oled hoobeldes rumal olnud, siis mõtle järele, käsi suu peal! 
33  Sest piima kirnumisest saab võid, nina nuuskamisest tuleb verd ja viha õhutamisest puhkeb riid.” 

Ilmutuse 9
13  Kuues ingel puhus pasunat ning ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast, 
14  see hüüdis kuuendale inglile, kelle käes oli pasun: „Lase lahti need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!” 
15  Siis päästeti valla need neli inglit, kes on valmistunud selleks tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmandik inimestest. 
16  Ja sõjaväe ratsanike arv oli kakskümmend tuhat korda kümme tuhat – ma kuulsin nende arvu -, 
17  ning nõnda ma nägin oma nägemuses hobuseid ja nendel istujaid. Neil olid tulipunased ja sinised ja väävelkollased soomusrüüd ning hobuste pead olid nagu lõvide pead ning nende suust tuli välja tuld ja suitsu ja väävlit. 
18  Nende kolme nuhtluse poolt tapeti kolmandik inimesi: tule ja suitsu ja väävli läbi, mis tuli nende suust. 
19  Hobuste meelevald oli nende suus ja nende sabades, sest nende sabad olid madude sarnased, neil olid pead ning nendega nad tegid kahju. 
20  Aga inimesed, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei parandanud meelt oma kätetööst, et nad oleksid loobunud kummardamast kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei suuda näha ega kuulda ega kõndida. 
21  Nad ei parandanud meelt oma mõrvadest ega oma nõidustest ega oma hoorustest ega oma vargustest. 

Ilmutuse 10
1  Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad 
2  ning ta käes oli avatud väike rullraamat. Ta pani oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale 
3  ning kisendas suure häälega, otsekui lõvi möirgaks. Kui ta kisendas, rääkisid seitse pikset oma kõuemürinaga. 
4  Ja kui need seitse pikset olid rääkinud, siis ma tahtsin hakata kirjutama. Ma kuulsin häält taevast hüüdvat: „Pane pitseriga kinni, mis need seitse pikset on kõnelnud, ning ära kirjuta seda!” 
5  Ingel, keda ma nägin seisvat mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole 
6  ning vandus selle nimel, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja mis seal on ning maa ja mis seal on ning mere ja mis seal on: Aega enam ei kulu, 
7  vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, siis on läinud täide Jumala saladus, nagu ta seda rõõmusõnumit on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele. 
8  Hääl, mida ma kuulsin taevast, rääkis minuga jälle ja ütles: „Mine võta avatud raamat ingli käest, kes seisab mere peal ja maa peal!” 
9  Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi.” 
10  Ja ma võtsin ingli käest raamatu ning sõin selle ära, ning see oli mu suus magus nagu mesi, ja siis, kui ma olin selle söönud, hakkas mul kõhus mõru. 
11  Ja mulle öeldi: „Sa pead jälle ennustama rahvaste ja paganate ja keelte ja paljude kuningate kohta!”