Esra 10
1 Ja kui Esra nõnda palvetas ja tunnistas, nuttes ja maha heites Jumala koja ees, kogunes tema juurde väga suur kogudus Iisraelist, mehi, naisi ja lapsi; sest rahvaski nuttis suurt nuttu.
2 Ja Sekanja, Jehieli poeg Eelami poegadest, rääkis ning ütles Esrale: „Me oleme truuduseta olnud oma Jumala vastu ja oleme võtnud võõraid naisi maa rahvaste hulgast. Aga veel nüüdki on Iisraelil selles asjas lootust.
3 Tehkem nüüd oma Jumalaga leping, et me saadame ära kõik naised ja kes neist on sündinud, vastavalt Issanda ja nende otsusele, kes kardavad meie Jumala käsku; ja seda tehtagu Seaduse põhjal.
4 Tõuse üles, sest see on sinu asi, aga meiegi oleme sinuga! Ole kindel ja tegutse!”
5 Siis Esra tõusis ja vannutas preestreid, leviite ja kogu Iisraeli, et nad teeksid selle sõna järgi; ja nad andsid vande.
6 Ja Esra tõusis Jumala koja esiselt ning läks Joohanani, Eljasibi poja kambrisse; ta läks sinna, ei söönud leiba ega joonud vett, sest ta leinas vangisolnute jumalavallatuse pärast.
7 Ja kõigile vangisolnuile kuulutati Juudas ja Jeruusalemmas, et nad koguneksid Jeruusalemma,
8 aga kes kolme päeva jooksul ei tule, vastavalt vürstide ja vanemate otsusele, selle kogu varandus pannakse vande alla ja ta ise eraldatakse vangide kogudusest.
9 Siis kogunesid kõik Juuda ja Benjamini mehed Jeruusalemma kolmandaks päevaks, mis oli üheksanda kuu kahekümnes päev; ja kõik rahvas istus Jumala koja väljakul, värisedes selle asja ja vihmahoogude pärast.
10 Ja preester Esra tõusis ning ütles neile: „Te olete olnud jumalavallatud ja olete enestele võtnud võõraid naisi, lisades nõnda Iisraelile süüd!
11 Aga nüüd tunnistage seda Issandale, oma vanemate Jumalale, ja tehke tema tahtmist: lahutage endid maa rahvaist ja võõrastest naistest!”
12 Ja kogudus vastas ning ütles suure häälega: „Meie kohus on teha nõnda, nagu sa oled öelnud!
13 Aga rahvast on palju, ja on vihmaaeg, nõnda et väljas ei saa seista. Ka ei ole see ühe või kahe päeva töö, sest me oleme selles asjas rohkesti üle astunud.
14 Meie vürstid esindagu nüüd tervet kogudust, ja kõik, kes on meie linnades võtnud võõrad naised, peavad tulema määratud aegadel, ja koos nendega iga linna vanemad ja kohtumõistjad, kuni meie Jumala tuline viha selle asja pärast meist on ära pöördunud!”
15 Ainult Joonatan, Asaeli poeg, ja Jahseja, Tikva poeg, astusid üles selle vastu, ning Mesullam ja leviit Sabbetai toetasid neid.
16 Aga vangisolnud tegid nõnda, ja preester Esra valis mehi, perekondade peamehi, vastavalt nende perekondadele, kõiki nimeliselt nimetades; ja need istusid maha kümnenda kuu esimesel päeval seda asja uurima.
17 Ja esimese kuu esimesel päeval said nad valmis kõigi meestega, kes olid enestele võtnud võõrad naised.
18 Preestrite poegadest, kes olid võtnud võõrad naised, leiti: Jeesua, Joosadaki poja poegadest ja tema vendadest: Maaseja, Elieser, Jaarib ja Gedalja,
19 kes andsid käe, et nad saadavad ära oma naised; ja nende süü eest oli süüohvriks üks jäär;
20 ja Immeri poegadest: Hanani ja Sebadja;
21 ja Haarimi poegadest: Maaseja, Eelija, Semaja, Jehiel ja Ussija;
22 ja Pashuri poegadest: Eljoenai, Maaseja, Ismael, Netaneel, Joosabad ja Elasa.
23 Ja leviitidest: Joosabad, Simei, Kelaaja, see on Keliita, Petahja, Juuda ja Elieser.
24 Ja lauljaist: Eljasib; ja väravahoidjaist: Sallum, Telem ja Uuri.
25 Ja Iisraelist: Parosi poegadest: Ramja, Jissija, Malkija, Miijamin, Eleasar, Malkija ja Benaja;
26 ja Eelami poegadest: Mattanja, Sakarja, Jehiel, Abdi, Jeremot ja Eelija;
27 ja Sattu poegadest: Eljoenai, Eljasib, Mattanja, Jeremot, Saabad ja Asiisa;
28 ja Beebai poegadest: Joohanan, Hananja, Sabbai ja Atlai;
29 ja Baani poegadest: Mesullam, Malluk, Adaja, Jaasub, Seal ja Jeremot;
30 ja Pahat-Moabi poegadest: Adna, Kelal, Benaja, Maaseja, Mattanja, Betsalel, Binnui ja Manasse;
31 ja Haarimi poegadest: Elieser, Jissija, Malkija, Semaja, Siimeon,
32 Benjamin, Malluk ja Semarja;
33 ja Haasumi poegadest: Matnai, Mattatta, Saabad, Elifelet, Jeremai, Manasse ja Simei;
34 ja Baani poegadest: Maadai, Amram, Uuel,
35 Benaja, Beedja, Keluuhi,
36 Vanja, Meremot, Eljasib,
37 Mattanja, Matnai, Jaasai,
38 Baani, Binnui, Simei,
39 Selemja, Naatan, Adaja,
40 Maknadbai, Saasai, Saarai,
41 Asarel, Selemja, Semarja,
42 Sallum, Amarja, Joosep;
43 ja Nebo poegadest: Jeiel, Mattitja, Saabad, Sebina, Jaddai, Joel ja Benaja.
44 Need kõik olid võtnud võõrad naised, ja osa neist naistest oli sünnitanud lapsi.
Psalm 146
1 Halleluuja! Kiida, mu hing, Issandat!
2 Ma tahan Issandat kiita oma eluaja! Ma tahan oma Jumalale mängida, niikaua kui mind on!
3 Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!
4 Kui tema vaim välja läheb, siis ta pöördub tagasi oma mulda; selsamal päeval kaovad tema kavatsused.
5 Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale,
6 kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti,
7 kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.
8 Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Issand armastab õigeid.
9 Issand kaitseb võõraid, ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed ta saadab nurja.
10 Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!
Ilmutuse 14
14 Ma nägin, ennäe: valge pilv, ning see, kes istus pilvel, oli Inimese Poja sarnane, tal oli kuldpärg peas ning vahe sirp käes.
15 Ja üks teine ingel väljus templist, hüüdes suure häälega sellele, kes istus pilvel: „Hakka tööle oma sirbiga ning lõika, sest lõikustund on tulnud, sest ilmamaa lõikus on juba küps.”
16 Ja see, kes pilvel istus, pistis oma sirbi ilmamaa külge ning ilmamaa lõigati paljaks.
17 Üks teine ingel väljus templist taevas ning temalgi oli vahe sirp.
18 Ja üks teine ingel, kellel oli meelevald tule üle, tuli altarist, ning hõikas valju häälega sellele, kellel oli vahe sirp: „Hakka tööle oma vaheda sirbiga ning lõika maha ilmamaa viinapuu kobarad, sest selle marjad on küpsed!”
19 Ja ingel pistis oma sirbi ilmamaa külge ning lõikas paljaks ilmamaa viinamäe ning viskas marjad Jumala raevu suurde surutõrde.
20 Ja surutõrt sõtkuti väljaspool linna ning tõrrest voolas välja verd hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad.
Ilmutuse 15
1 Ma nägin taevas veel teist tunnustähte, suurt ja imelist: seitse inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust, sest nendes jõudis lõpule Jumala raev.
2 Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd ja neid, kes olid võitnud metsalise ning ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes.
3 Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!
4 Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.”
5 Pärast seda ma nägin: tunnistustelgi pühamu avanes taevas
6 ning need seitse inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, tulid templist välja, üll puhas särav linane riie, kuldvöödega vöötatud rinde alt.
7 Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti,
8 ning tempel sai täis suitsu Jumala kirkusest ja tema väest ning ükski ei võinud minna templisse enne, kui olid lõpetatud seitsme ingli seitse nuhtlust.