Psalm 18
37 Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
38 Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
39 Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.
40 Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
41 Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
42 Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.
Matteuse 24
32 Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.
33 Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!
34 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
35 Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
36 Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.
37 Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.
38 Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust – sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva,
39 ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.
40 Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
41 kaks naist on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
42 Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!
43 Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda.
44 Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!
45 Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
46 Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
47 Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
48 Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,”
49 ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,
50 siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
51 ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Matteuse 25
1 Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
2 Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
3 rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4 arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
5 Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
6 Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”
7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
8 Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”
9 Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”
10 Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”
12 Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”
13 Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
Iiob 38
1 Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:
2 „Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
3 Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
4 Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
5 Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
6 Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
7 kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
8 Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
9 kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
10 kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
11 ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?
12 Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
13 et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
14 et see muutuks nagu savi pitsati all ja jääks seisma otsekui riie,
15 et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
16 Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
17 Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
18 Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
19 Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
20 et sa võiksid teda viia ta piiridesse ja märkaksid teeradu tema koju?
21 Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur.
22 Kas sa oled käinud lumeaitade juures ja näinud raheaitu,
23 mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?
24 Kus on tee sinna, kus valgus jaguneb, kust idatuul levib üle maa?
25 Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,
26 et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,
27 laastatu ja lageda küllastuseks, et lasta tärgata noort rohtu?
28 Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?
29 Kelle üsast on välja tulnud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,
30 kui veed tarduvad otsekui kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?
31 Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?
32 Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?
33 Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?
34 Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?
35 Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: „Vaata, siin me oleme”?
36 Kes on teinud iibise targaks või kes on andnud kukele mõistuse?
37 Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,
38 kui muld on kokku vajunud känkraks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?
39 Kas sina ajad lõvidele saaki ja täidad noorte lõvide isu,
40 kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?
41 Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?
Iiob 39
1 Kas sa tead kaljukitsede poegimisaega, kas valvad hirvede sünnitust?
2 Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad,
3 kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?
4 Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juurde.
5 Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,
6 kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrbe?
7 Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule.
8 Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on.
9 Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juurde?
10 Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?
11 Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?
12 Kas sa usud, et ta toob tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?
13 Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad?
14 Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,
15 unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata.
16 Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu.
17 Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust.
18 Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku.
19 Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?
20 Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskamine on kohutav.
21 Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu.
22 Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest.
23 Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda.
24 Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab.
25 Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.
26 Kas sinu mõistuse abil lendab kull kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?
27 Kas sinu käsul kerkib kotkas kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?
28 Ta elab ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas.
29 Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele.
30 Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi.”
Iiob 40
1 Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:
2 „Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!”