Psalm 19
7 Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.
8 Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks.
9 Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi.
10 Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged;
11 need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi.
12 Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga.
13 Eksimused – kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks!
14 Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind! Siis ma olen laitmatu ja olen vaba paljudest üleastumistest.
Matteuse 26
47 Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.
48 Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: „See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!”
49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi!” ning andis talle suud.
50 Aga Jeesus ütles talle: „Sõber, milleks sa siin oled?” Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
51 Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
52 Siis ütles Jeesus talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
53 Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54 Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?”
55 Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!”
56 Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.
57 Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.
58 Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59 Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,
60 ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,
61 kes ütlesid: „Tema on lausunud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””
62 Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?”
63 Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?”
64 Jeesus vastas talle: „Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.”
65 Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!
66 Mis teie arvate?” Aga nemad kostsid: „Tal on surmasüü!”
67 Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga
68 ja ütlesid: „Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?”
2. Moosese 6
13 Aga Issand rääkis Moosesega ja Aaroniga ning andis neile käsu minna Iisraeli laste ja vaarao, Egiptuse kuninga juurde, et viia Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.
14 Need olid nende perekondade peamehed: Ruubeni, Iisraeli esmasündinu pojad olid: Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi; need olid Ruubeni suguvõsad.
15 Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg; need olid Siimeoni suguvõsad.
16 Need olid Leevi poegade nimed nende sünnijärgluses: Geerson, Kehat ja Merari; ja Leevi eluaastaid oli sada kolmkümmend seitse aastat.
17 Geersoni pojad olid Libni ja Simei oma suguvõsade kaupa.
18 Kehati pojad olid Amram, Jishar, Hebron ja Ussiel; ja Kehati eluaastaid oli sada kolmkümmend kolm aastat.
19 Merari pojad olid Mahli ja Muusi; need olid Leevi suguvõsad oma sünnijärgluses.
20 Amram võttis enesele naiseks Jookebedi, oma isa õe, ja see tõi temale ilmale Aaroni ja Moosese; ja Amrami eluaastaid oli sada kolmkümmend seitse aastat.
21 Jishari pojad olid Korah, Nefeg ja Sikri.
22 Ussieli pojad olid Miisael, Elsafan ja Sitri.
23 Aaron võttis Eliseba, Amminadabi tütre, Nahsoni õe, enesele naiseks, ja see tõi temale ilmale Naadabi, Abihu, Eleasari ja Iitamari.
24 Korahi pojad olid Assir, Elkana ja Abiasaf; need olid korahlaste suguvõsad.
25 Eleasar, Aaroni poeg, võttis enesele naise Puutieli tütreist, ja see tõi temale ilmale Piinehasi; need olid leviitide perekondade peamehed nende suguvõsade kaupa.
26 Need olid Aaron ja Mooses, kellele Issand ütles: „Viige Iisraeli lapsed nende väehulkade kaupa Egiptusemaalt välja!”
27 Nemad olid, kes rääkisid vaaraoga, Egiptuse kuningaga, et Iisraeli lapsi Egiptusest välja viia – Mooses ja Aaron.
28 Sel päeval, mil Issand rääkis Moosesega Egiptusemaal,
29 Issand rääkis Moosesele, öeldes: „Mina olen Issand! Räägi vaaraole, Egiptuse kuningale kõike, mis ma sulle räägin!”
30 Ja Mooses ütles Issanda ees: „Vaata, ma olen huultelt ümberlõikamata. Kuidas siis vaarao mind kuulda võtaks?”
2. Moosese 7
1 Ja Issand ütles Moosesele: „Vaata, ma panen sind vaaraole jumalaks ja su vend Aaron olgu sulle prohvetiks.
2 Sina räägi kõik, mida ma sind käsin, ja su vend Aaron rääkigu vaaraole, et ta laseks Iisraeli lapsed oma maalt ära minna.
3 Aga mina teen kõvaks vaarao südame ja teen palju imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal.
4 Vaarao ei kuula teid, aga mina panen oma käe Egiptuse vastu ja viin oma väehulgad, oma rahva, Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja suurte nuhtluste abil.
5 Ja Egiptus peab tundma, et mina olen Issand, kui ma sirutan oma käe Egiptuse kohale ja viin Iisraeli lapsed nende keskelt välja!”
6 Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda; nagu Issand neid oli käskinud, nõnda nad tegid.
7 Mooses oli kaheksakümmend aastat vana ja Aaron oli kaheksakümmend kolm aastat vana, kui nad vaaraoga rääkisid.
8 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
9 „Kui vaarao räägib teiega ja ütleb: Tehke mõni tunnustäht!, siis ütle Aaronile: Võta oma kepp ja viska vaarao ette, siis see muutub maoks!”
10 Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ja tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Aaron viskas oma kepi vaarao ja ta sulaste ette ja see muutus maoks.
11 Aga vaaraogi kutsus targad ja nõiad, ja Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega ka sedasama:
12 igaüks neist viskas oma kepi maha ja need muutusid madudeks; aga Aaroni kepp neelas nende kepid ära.
13 Ja vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud.
14 Siis Issand ütles Moosesele: „Vaarao süda on kalk, ta keeldub rahvast ära laskmast.
15 Mine hommikul vaarao juurde, kui ta läheb vee äärde, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks,
16 ja ütle temale: Issand, heebrealaste Jumal, on mind läkitanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrbes teenida! Aga vaata, sa ei ole senini kuulda võtnud.
17 Seepärast ütleb Issand nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Issand: vaata, ma löön kepiga, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks.
18 Kalad jões surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust.”
19 Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta käsi egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muutuksid vereks. Siis on kogu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais.”
20 Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi Niiluse jõe vett vaarao ja ta sulaste silma ees, ja kõik vesi jões muutus vereks.
21 Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua; ja veri oli kogu Egiptusemaal.
22 Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama. Ja vaarao süda jäi kõvaks ning ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud.
23 Ja vaarao pöördus ümber ning läks oma kotta ega võtnud ka seda südamesse.
24 Aga kõik egiptlased kaevasid Niiluse jõe ümbruses joogivett otsides, sest nad ei saanud jõe vett juua.
25 Möödus seitse päeva Niiluse jõe löömisest Issanda poolt.
26 Siis Issand ütles Moosesele: „Mine vaarao juurde ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas ära minna, et nad mind teeniksid.
27 Aga kui sa keelad neid minemast, vaata, siis ma nuhtlen kogu su maa-ala konnadega.
28 Niiluse jõgi hakkab kihama konnadest, need tulevad üles ning lähevad su kotta ja su magamiskambrisse ja su voodisse, samuti su sulaste kodadesse ja su rahva sekka, su küpsetusahjudesse ja leivakünadesse.
29 Jah, konnad hüppavad sinu ja su rahva ja kõigi su sulaste peale.”
2. Moosese 8
1 Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle Aaronile: Siruta oma käsi kepiga välja jõgede, kanalite ja tiikide kohale, ja lase tulla konni Egiptusemaale!”
2 Ja Aaron sirutas oma käe Egiptuse vete kohale ning konnad ronisid üles ja katsid Egiptusemaa.
3 Aga võlurid tegid oma salakunstidega sedasama ja lasksid tulla konni Egiptusemaale.
4 Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: „Paluge Issandat, et ta võtaks ära konnad minu ja mu rahva kallalt, siis ma lasen rahva minna Issandale ohverdama!”
5 Aga Mooses vastas vaaraole: „Osuta mulle seda au: millal ma pean palvetama sinu ja su sulaste ning su rahva pärast, et konnad kaotataks sinu ja su kodade kallalt, et nad jääksid üksnes jõkke?”
6 Ja tema vastas: „Homme.” Siis ütles Mooses: „Sinu sõna peale! Et sa teaksid, et keegi ei ole niisugune nagu Issand, meie Jumal.
7 Konnad eemaldatakse sinu ja su kodade, su sulaste ja su rahva kallalt. Nad jäävad üksnes jõkke.”
8 Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud.
9 Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning konnad surid kodadest, õuedest ja põldudelt,
10 neid kuhjati hunnikute viisi ja maa hakkas haisema.
11 Kui vaarao nägi, et ta oli saanud kergendust, siis ta tegi oma südame kõvaks ega kuulanud neid – nagu Issand oli öelnud.
12 Siis Issand ütles Moosesele: „Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!”
13 Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja loomade kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal.
14 Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja loomade kallal.
15 Siis võlurid ütlesid vaaraole: „See on Jumala sõrm!” Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid – nagu Issand oli öelnud.
16 Ja Issand ütles Moosesele: „Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee äärde, ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
17 Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse. Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.
18 Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus asub mu rahvas, nõnda et parme ei tule sinna, selleks et sa teaksid, et mina olen Issand keset seda maad.
19 Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu.”
20 Ja Issand tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.
21 Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: „Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!”
22 Aga Mooses vastas: „Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Issandale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?
23 Me tahame minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud.”
24 Ja vaarao ütles: „Ma lasen teid minna ja ohverdada Issandale, teie Jumalale kõrbes. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!”
25 Siis ütles Mooses: „Vaata, ma lähen su juurest ja palun Issandat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, laskmata rahvast minna Issandale ohverdama!”
26 Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
27 Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainsatki ei jäänud alles.
28 Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.