Psalm 25
1 Taaveti laul. Issand, sinu poole ma tõstan oma hinge.
2 Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!
3 Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
4 Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
5 Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
6 Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
7 Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!
Markuse 6
30 Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
31 Ja Jeesus ütles neile: „Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!”, sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.
32 Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
33 Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.
34 Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
35 Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline,
36 lase nad ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endile midagi süüa!”
37 Aga Jeesus vastas neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid talle: „Kas peame minema ja ostma kahesaja teenari eest leiba ja andma neile süüa?”
38 Aga tema ütles neile: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: „Viis, ja kaks kala.”
39 Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale rohule.
40 Ja nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa.
41 Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte, et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks kala kõigile.
42 Ja kõik sõid ja said kõhud täis.
43 Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi ja kalu.
44 Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest.
45 Ja Jeesus käskis kohe oma jüngreid astuda paati ning sõita vastaskaldale, Betsaida poole, sellal kui tema laseb rahvahulgal minna.
46 Ja ta jättis nendega hüvasti ning läks mäele palvetama.
47 Ja õhtu jõudes oli paat keset järve ja Jeesus oli üksinda maal.
48 Ja kui ta nägi neid sõudes heitlevat, sest tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides ja tahtis neist mööduda.
49 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid kisendama,
50 sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga Jeesus kõnetas neid ja ütles neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”
51 Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Ja nad hämmastusid üliväga iseenestes,
52 sest nad ei olnud leibade loost veel aru saanud, vaid nende süda oli jäänud kõvaks.
53 Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.
54 Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära
55 ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.
56 Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.
2. Moosese 31
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Vaata, ma olen nimepidi kutsunud Betsaleeli, Huuri poja Uuri poja Juuda suguharust.
3 Ma olen tema täitnud Jumala Vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega,
4 et kujundada kunstipäraseid töid kullast, hõbedast ja vasest,
5 uurendada kive raamistuse jaoks ja nikerdada puud, tehes igasugu tööd.
6 Ja mina, vaata, olen andnud temale abiks Oholiabi, Ahisamaki poja Daani suguharust. Ja ma olen andnud kõigi arukate südamesse oskuse teha kõike, mida ma sind olen käskinud:
7 kogudusetelgi, tunnistuslaeka ja lepituskaane, mis on selle peal, ja kõik telgi riistad,
8 laua ja selle riistad, puhtast kullast lambijala ja kõik selle riistad, suitsutusaltari,
9 põletusohvri altari ja kõik selle riistad, pesemisnõu ja selle jala,
10 kootud riided, preester Aaroni pühad riided ja ta poegade preestriameti riided,
11 võideõli ja healõhnalised suitsutusrohud pühamu jaoks. Nad tehku kõik nõnda, nagu ma sind olen käskinud!”
12 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
13 „Ja sina räägi Iisraeli lastega ning ütle: Te peate kindlasti pidama mu hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel, teadmiseks põlvest põlve, et mina olen Issand, kes teid pühitseb.
14 Pidage siis hingamispäeva, sest see on teile püha; kes seda rikub, seda karistatagu surmaga; sest kes siis iganes tööd teeb, selle hing kaotatagu oma rahva seast!
15 Kuus päeva tehtagu tööd, aga seitsmendal päeval on täielik hingamispäev, Issanda püha; kes iganes hingamispäeval tööd teeb, seda karistatagu surmaga!
16 Ja Iisraeli lapsed pidagu hingamispäeva nõnda, et nad teeksid hingamispäeva igaveseks seaduseks oma sugupõlvedele!
17 Minu ja Iisraeli laste vahel on see igaveseks tähiseks, sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, aga seitsmendal päeval ta hingas ja puhkas.”
18 Ja kui ta oli lõpetanud kõneluse Moosesega Siinai mäel, siis ta andis temale kaks tunnistuslauda, kivilauda, mille peale oli Jumala sõrmega kirjutatud.
2. Moosese 32
1 Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: „Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!”
2 Siis Aaron ütles neile: „Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!”
3 Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.
4 Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: „See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja!”
5 Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: „Homme on Issanda püha!”
6 Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.
7 Siis Issand rääkis Moosesega: „Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!
8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja.”
9 Ja Issand ütles Moosesele: „Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.
10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.”
11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: „Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?
12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!
13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.”
14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.
15 Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.
16 Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.
17 Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: „Leeris on sõjakisa!”
18 Aga tema vastas: „Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa – mina kuulen lauluhäält.”
19 Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.
20 Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.
21 Ja Mooses ütles Aaronile: „Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?”
22 Aaron vastas: „Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.
23 Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!
24 Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.”
25 Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,
26 siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: „Kes on Issanda poolt, tulgu minu juurde!” Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.
27 Ja ta ütles neile: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!”
28 Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.
29 Ja Mooses ütles: „Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!”
30 Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: „Te olete teinud väga suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan lepitada teie patu.”
31 Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: „Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad.
32 Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!”
33 Aga Issand vastas Moosesele: „Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust.
34 Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast.”
35 Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.
2. Moosese 33
1 Ja Issand ütles Moosesele: „Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle!
2 Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased,
3 et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas.”
4 Kui rahvas kuulis seda kurja kõnet, siis nad leinasid ja ükski ei pannud enesele ehteid ümber.
5 Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle Iisraeli lastele: Te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi koos sinuga, peaksin sinu hävitama. Võta nüüd ära oma ehted, siis ma mõtlen, mis ma sinuga teen!”
6 Ja Iisraeli lapsed rebisidki endilt ehted Hoorebi mäe juurest lahkumisel.