3. Moosese 21
1 Ja Issand ütles Moosesele: „Räägi preestritega, Aaroni poegadega, ja ütle neile, et ükski neist ei tohi ennast roojastada surnu pärast oma rahva seas;
2 üksnes sugulase pärast, kes temale on kõige lähem: oma ema ja isa, oma poja ja tütre, oma venna
3 või oma neitsiliku õe pärast, kes on temaga suguluses ega ole saanud mehele, võib ta ennast roojastada;
4 ta ei tohi ennast roojastada ega teotada isandana oma rahva seas!
5 Nad ei tohi endil pealage paljaks ajada ega habeme äärt ära lõigata ja nad ei tohi oma ihusse lõigata mitte mingisugust märki!
6 Nad peavad olema pühad oma Jumalale ja nad ei tohi teotada oma Jumala nime, sest nad ohverdavad Issanda tuleohvreid, oma Jumala leiba, ja seepärast olgu nad pühad!
7 Nad ei tohi võtta hoora ega teotatud naist; nad ei tohi võtta ka mehe poolt äraaetud naist, sest preester on pühitsetud oma Jumalale!
8 Sa pead teda pidama pühaks, sest ta ohverdab sinu Jumala leiba; ta olgu sulle püha, sest mina, Issand, kes teid pühitseb, olen püha!
9 Kui preestri tütar ennast teotab hoorusega, siis ta teotab oma isa; ta põletatagu ära tulega!
10 Ülempreester oma vendade hulgas, kellele on valatud pähe võideõli ja kelle kätt on täidetud, et ta võib kanda ametiriideid, ei tohi oma juukseid lahtiseks jätta ega oma riideid lõhki käristada,
11 ja ta ei tohi minna mitte ühegi surnu juurde; ka oma isa ja ema pärast ei tohi ta ennast roojastada!
12 Ta ei tohi väljuda pühamust, et ta ei teotaks oma Jumala pühamut, sest tema peal on ta Jumala pühitsuse võideõli! Mina olen Issand!
13 Ta võtku naine selle neitsipõlves:
14 ta ei tohi võtta leske ega hüljatut ega teotatut ega hoora, vaid ta võtku naiseks üks neitsi oma rahva seast,
15 et ta ei teotaks oma seemet oma rahva seas, sest mina olen Issand, kes teda on pühitsenud!”
16 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
17 „Räägi Aaroniga ja ütle: Ükski su järglasist nende tulevastes põlvedes, kellel on mingi viga, ei tohi tulla ohverdama oma Jumala leiba,
18 sest ükski, kellel on mingi viga, ärgu astugu esile, olgu mees pime või lombak või lõhkise ninaga või mõne moonutatud liikmega,
19 või keegi, kellel on murtud jalg või murtud käsi,
20 või on küürakas, kuivetanud, kaega silmal, sügeliste või sammaspoolega, või on kohitsetu!
21 Ükski preester Aaroni järglasist, kellel on mingi viga, ärgu tulgu ohverdama Issanda tuleohvreid: tal on viga küljes, ta ei tohi tulla ohverdama oma Jumala leiba!
22 Oma Jumala leiba, kõige pühamat ja püha, ta võib küll süüa,
23 ometi ta ei tohi tulla eesriide juurde ega ligineda altarile, sest ta on vigane; ta ei tohi teotada minu pühi paiku, sest mina olen Issand, kes need on pühitsenud!”
24 Ja Mooses rääkis seda Aaronile ja ta poegadele ja kõigile Iisraeli lastele.
3. Moosese 22
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Ütle Aaronile ja ta poegadele, et nad tunneksid aukartust Iisraeli laste pühade andide vastu, mida nad mulle pühitsevad, et nad ei teotaks mu püha nime! Mina olen Issand!
3 Ütle neile teie tulevaste põlvede jaoks: Igaüks kõigist teie järglasist, kes ligineb pühadele andidele, mida Iisraeli lapsed Issandale pühitsevad, olles ise roojane, tuleb hävitada mu palge eest! Mina olen Issand!
4 Ükski Aaroni järeltulijaist, kes on pidalitõbine või kellel on voolus, ei tohi süüa pühi ande, enne kui ta on puhtaks saanud; ja kes puudutab mõnda surnu läbi roojastunut või seda, kellel on olnud seemnevoolus,
5 või kui keegi puudutab mõnda roomajat, kellest ta roojastub, või inimest, kellest ta roojastub selle mõnesuguse roojasuse pärast,
6 siis see, kes seesugust puudutab, on õhtuni roojane ega tohi süüa pühi ande, enne kui ta oma ihu on veega loputanud!
7 Kui päike on loojunud, siis ta on puhas, ja pärast seda ta võib süüa pühi ande, sest need on tema leib.
8 Ta ei tohi süüa raibet ja mahamurtut, et ta sellest ei roojastuks. Mina olen Issand!
9 Nad peavad tähele panema minu seadusi, et nad ei võtaks enestele pattu ega sureks, sellepärast et nad neid teotavad. Mina olen Issand, kes neid pühitseb!
10 Ükski võõras ei tohi süüa püha andi; ka preestri majaline ja päeviline ei tohi süüa püha andi!
11 Aga kui preester ostab oma raha eest mõne hinge, siis see võib seda süüa; ja kes tema peres on sündinud, need võivad ta leiba süüa.
12 Kui preestri tütar on saanud võõrale mehele, siis ta ei tohi süüa pühi tõsteohvreid.
13 Aga kui preestri tütar on lesk või hüljatu ja tal ei ole last ning ta tuleb tagasi oma isakotta, siis ta võib süüa oma isa leiba nagu oma nooruses; aga ükski võõras ei tohi seda süüa!
14 Kui keegi sööb püha andi kogemata, siis ta asendagu see püha and preestrile ja lisagu sellele veel viies osa sellest!
15 Preestrid ei tohi teotada Iisraeli laste pühi ande, mida need Issandale ohverdavad,
16 pannes neid kandma patusüüd, kui nad söövad pühi ande, mis kuuluvad preestritele, sest mina olen Issand, kes neid pühitseb!”
17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18 „Räägi Aaroni ja ta poegade ja kõigi Iisraeli lastega ning ütle neile: Kui keegi Iisraeli soost või Iisraelis olevaist võõraist toob oma ohvrianni, mõne tõotus- või mõne vabatahtliku ohvri, mida nad tahavad tuua Issandale põletusohvriks,
19 siis olete meelepärased, kui selleks on veatu isaloom veistest, lammastest või kitsedest;
20 ühtegi, kellel on viga küljes, te ei tohi ohverdada, sest see ei tee teid meelepäraseks!
21 Kui keegi ohverdab Issandale tänuohvri erilise tõotuse pärast või vabatahtlikult veistest või lammastest ja kitsedest, siis olgu selleks veatu loom, et see oleks meelepärane; tal ei tohi olla küljes ühtegi viga:
22 pimedat või murtud liikmega või vermetega või tatitõbist või kärnast ehk korbalist te ei tohi tuua Issandale ega panna altarile tuleohvriks Issandale.
23 Härja või lamba liigse või kasina liikmega võid küll ohverdada vabatahtlikuks ohvriks, kuid tõotusohvrina see ei ole meelepärane.
24 Pigistamise, tagumise, rebimise või lõikamise teel kohitsetud looma ärge ohverdage Issandale; oma maal te ei tohi seda teha!
25 Ka võõra käest te ei tohi oma Jumala leivana ohverdada mitte midagi niisugust, sest need on rikutud, neil on viga küljes, need ei tee teid meelepäraseks!”
26 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
27 „Kui sünnib härgvasikas või lamba- või kitsetall, siis olgu ta oma ema all seitse päeva; aga kaheksandast päevast alates on ta Issandale meelepäraseks tuleohvrianniks.
28 Veist ja lammast ärge tapke samal päeval koos ta vasika või tallega!
29 Kui te ohverdate Issandale kiitusohvrit, siis ohverdage nõnda, et saaksite meelepäraseks!
30 Seda söödagu selsamal päeval, sellest te ei tohi midagi üle jätta hommikuks! Mina olen Issand!
31 Pidage siis minu käske ja tehke nende järgi! Mina olen Issand!
32 Ja ärge teotage minu püha nime, ma tahan olla pühitsetud Iisraeli laste seas! Mina olen Issand, kes teid pühitseb,
33 kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks! Mina olen Issand!”
Psalm 31
19 Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!
20 Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.
21 Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.
22 Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!
23 Mina ütlesin oma hädas: „Ma olen ära lõigatud su silma eest!” Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.
24 Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.
Markuse 15
1 Ja kohe varahommikul, kui ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega ning terve Suurkohus olid langetanud otsuse, viisid nad Jeesuse aheldatult ära ning andsid Pilaatuse kätte.
2 Ja Pilaatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?!” Jeesus aga kostis talle: „Need on sinu sõnad.”
3 Ja ülempreestrid kaebasid palju ta peale.
4 Aga Pilaatus küsis temalt taas: „Kas sa midagi ei vasta? Vaata, kui palju nad su peale kaebavad!”
5 Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilaatus pani imeks.
6 Aga pühade eel tavatses maavalitseja vabaks lasta ühe vangi, keda nad palusid.
7 Koos mässumeestega, kes olid mässu ajal mõrva toime pannud, oli aheldatud üks Barabase-nimeline mees.
8 Ja üles tulnud rahvahulk hakkas paluma, et ta teeks neile nagu tal tavaks.
9 Pilaatus aga küsis neilt: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?”
10 Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.
11 Aga ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
12 Pilaatus aga küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?”
13 Nemad aga karjusid taas: „Löö ta risti!”
14 Pilaatus ütles neile: „Kuidas nii, mis halba ta siis on teinud?” Ent nemad karjusid üha valjemini: „Löö ta risti!”
15 Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
16 Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue – see tähendab kohtukotta – ja kutsusid kokku terve väesalga.
17 Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,
18 ning hakkasid teda teretama: „Tervist, juutide kuningas!”
19 Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.
20 Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.
21 Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.
22 Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika – see on tõlgitult Pealuu paik.
23 Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.
24 Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
25 Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.
26 Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
27 Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
28 [Siis läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud.”]
29 Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!
30 Päästa iseennast ja astu ristilt alla!”
31 Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa!
32 Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!” Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.