4. Moosese 21
4 Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.
5 Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: „Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu.”
6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: „Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!” Ja Mooses palvetas rahva eest.
8 Ja Issand ütles Moosesele: „Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!”
9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
10 Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.
11 Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.
12 Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.
13 Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teisele poole Arnoni jõge, mis on kõrbes ja mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on piiriks Moabi ja emorlaste vahel.
14 Seepärast öeldakse „Issanda sõdade raamatus”: „Vaaheb Suufas ja Arnoni orud
15 ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi piirile.”
16 Ja sealt nad läksid kaevu juurde. See oli see kaev, mille puhul Issand ütles Moosesele: „Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!”
17 Tol korral laulis Iisrael seda laulu: „Kee üles, kaev! Laulgem temast!
18 Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega.” Ja kõrbest läksid nad Mattanasse
19 ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti
20 ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisgaa mäetipu juures, mis vaatab alla kõrbepinnale.
21 Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:
22 „Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala.”
23 Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.
24 Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste piir oli kindlustatud.
25 Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.
26 Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.
27 Seepärast ütlevad pilkelaulikud: „Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!
28 Sest tuli läks välja Hesbonist, leek Siihoni linnast. See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad.
29 Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile.
30 Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud kuni Diibonini; me laastasime, kuni sai süüdatud tuli, mis ulatus Meedebani.”
31 Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.
32 Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; emorlased, kes seal olid, aeti ära.
33 Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.
34 Aga Issand ütles Moosesele: „Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa! Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!”
35 Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainsatki. Ja nad vallutasid ta maa.
4. Moosese 22
1 Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teisele poole Jordanit Jeeriko kohale.
2 Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.
3 Ja moabid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.
4 Ja moabid ütlesid Midjani vanemaile: „Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu.” Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.
5 Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres Amau poegade maal, teda kutsuma, käskides öelda: „Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas; näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse.
6 Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud.”
7 Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.
8 Ja tema ütles neile: „Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Issand mulle ütleb!” Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.
9 Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: „Kes on need mehed su juures?”
10 Ja Bileam vastas Jumalale: „Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:
11 vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle. Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!”
12 Aga Jumal ütles Bileamile: „Ära mine koos nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!”
13 Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: „Minge oma maale, sest Issand ei luba mind minna koos teiega!”
14 Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: „Bileam keeldus meiega kaasa tulemast.”
15 Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid.
16 Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: „Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: Ära keeldu tulemast mu juurde,
17 sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!”
18 Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: „Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Issanda, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas.
19 Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Issand mulle veel ütleb!”
20 Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: „Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine koos nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!”
Psalm 37
21 Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab.
22 Sest Issanda õnnistatud pärivad maa ja tema poolt neetud hävitatakse ära.
23 Issanda käest on mehe sammud, ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.
24 Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt.
25 Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.
26 Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks.
27 Pöördu kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
28 Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse.
29 Õiged pärivad maa ja elavad seal põliselt.
30 Õige suu kõneleb tarkust ja tema keel räägib õigust;
31 tema Jumala Seadus on tema südames, tema sammud ei kõigu.
Luuka 6
12 Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.
13 Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:
14 Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, ja Jaakobuse ja Johannese ja Filippuse ja Bartolomeuse
15 ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,
16 ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.
17 Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.
18 Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.
19 Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.
20 Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!
21 Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
22 Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!
23 Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.
24 Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!
25 Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
26 Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.
27 Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,
28 õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!
29 Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!
30 Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!
31 Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!
32 Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.
33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.
34 Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.
35 Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!
36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!