Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 94

Kolmapäev, 03. aprill 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 5Ms 1
  • 5Ms 2:1-23
  • Lk 9:57-62
  • Lk 10:1-24
  • Ps 41:1-6

5. Moosese 1
1  Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel – 
2  üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed. 
3  Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida, 
4  pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis. 
5  Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes: 
6  „Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures. 
7  Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni. 
8  Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid! 
9  Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: „Ei jaksa mina üksi teid kanda. 
10  Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti. 
11  Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud! 
12  Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu? 
13  Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.” 
14  Ja te vastasite mulle ning ütlesite: „See on hea, mida sa oled käskinud teha!” 
15  Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele. 
16  Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on. 
17  Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin! 
18  Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema. 
19  Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse. 
20  Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab. 
21  Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda ega kohku! 
22  Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: „Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!” 
23  See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe, 
24  ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda. 
25  Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning ütlesid: „See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab.” 
26  Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu. 
27  Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: „Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks. 
28  Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.” 
29  Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid! 
30  Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses 
31  ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika. 
32  Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse, 
33  kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves. 
34  Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes: 
35  „Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile, 
36  peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Issandale!” 
37  Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: „Sinagi ei pääse sinna. 
38  Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile. 
39  Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle. 
40  Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!” 
41  Siis te vastasite ja ütlesite mulle: „Me oleme Issanda vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie Jumal, meid on käskinud.” Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mäestikku. 
42  Aga Issand ütles mulle: „Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel – et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!” 
43  Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku. 
44  Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani. 
45  Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele. 
46  Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite. 

5. Moosese 2
1  Siis me pöördusime ja läksime teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed, nagu Issand mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber Seiri mäestiku. 
2  Ja Issand rääkis minuga, öeldes: 
3  „Küllalt olete rännanud selle mäestiku ümber, pöörduge nüüd põhja poole! 
4  Ja käsi rahvast, öeldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie olge väga ettevaatlikud; 
5  ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mäestiku olen andnud pärandiks Eesavile! 
6  Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks ostke neilt raha eest. 
7  Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud. 
8  Siis me läksime läbi oma vendade, Eesavi järglaste maast, kes elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrbe teed. 
9  Ja Issand ütles mulle: „Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna olen Aari andnud pärandiks Loti järglastele!” 
10  Seal elasid muiste emiidid: suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. 
11  Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabid hüüavad neid emiitideks. 
12  Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu Iisrael talitas oma pärusmaaga, mille Issand neile andis. 
13  „Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!” Ja me läksime üle Seredi jõe. 
14  Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile oli vandunud. 
15  Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni. 
16  Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud, 
17  siis rääkis Issand minuga, öeldes: 
18  „Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist, 
19  ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.” 
20  Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased, aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks: 
21  suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele, 
22  nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani. 
23  Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele. 

Psalm 41
1  Laulujuhatajale: Taaveti laul. 
2  Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval. 
3  Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda. 
4  Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb. 
5  Ma ütlesin: „Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!” 
6  Minu vaenlased räägivad minust kurja: „Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?” 

Luuka 9
57  Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: „Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.” 
58  Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” 
59  Teisele ütles ta: „Järgne mulle!” Aga see ütles: „Luba mul enne minna matma oma isa!” 
60  Ent tema ütles talle: „Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!” 
61  Aga ka üks teine ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!” 
62  Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” 

Luuka 10
1  Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna. 
2  Ta ütles neile: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 
3  Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. 
4  Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel! 
5  Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: „Rahu olgu sellele kojale!” 
6  Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale. 
7  Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise! 
8  Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse, 
9  ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!” 
10  Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge: 
11  „Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!” 
12  Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal. 
13  Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt. 
14  Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil. 
15  Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla. 
16  Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.” 
17  Aga need seitsekümmend pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!” 
18  Tema ütles neile: „Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat. 
19  Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju. 
20  Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” 
21  Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda. 
22  Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.” 
23  Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: „Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, 
24  sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.”