5. Moosese 11
1 Armasta seepärast Issandat, oma Jumalat, ja pea alati, mida tuleb pidada, ta määrusi, seadlusi ja käske!
2 Ja teadke nüüd, sest see ei käi teie laste kohta, kes ei ole teadlikud ja kes ei ole näinud Issanda, teie Jumala karistust, tema suurust, tema vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart,
3 ega tema tunnustähti ja tegusid, mis ta tegi Egiptuses vaaraole, Egiptuse kuningale, ja kogu ta maale,
4 ega seda, mis ta tegi Egiptuse sõjaväele, selle hobustele ja sõjavankritele, kui ta laskis Kõrkjamere vee voolata nende peale, kui nad teid taga ajasid ja Issand nad hukkas alatiseks,
5 ega seda, mis ta tegi teile kõrbes, kuni teie jõudmiseni siia paika,
6 ega seda, mis ta tegi Daatanile ja Abiramile, Ruubeni poja Eliabi poegadele, kui maa avas oma suu ja neelas kogu Iisraeli keskel nemad ja nende pered ja telgid ja kõik elusolendid, kes järgnesid neile,
7 vaid teie silmad on näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta on teinud.
8 Seepärast pidage kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te saaksite tugevaiks ja läheksite ning päriksite maa, mida te lähete pärima,
9 ja et te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille Issand vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile ja nende soole, maa, mis piima ja mett voolab!
10 Sest maa, kuhu sa lähed, et seda pä , ei ole nagu Egiptusemaa, kust te ära tulite, kus sa külvasid oma seemet ja mida sa jalaga veeratast tallates kastsid nagu juurviljaaeda,
11 vaid see maa, kuhu te lähete, et seda pä , on mägine ja oruline maa, mis joob vett taeva vihmast,
12 maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad.
13 Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,
14 siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli.
15 Ja ma annan sinu väljal rohtu su loomade jaoks; sina ise sööd ja su kõht saab täis.
16 Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid,
17 muidu süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta suleb taeva, nõnda et vihma ei saja ja maa ei anna saaki, ja te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Issand teile annab!
18 Ja pange siis need mu sõnad oma südamesse ja hinge, siduge need tähiseks oma käe peale ja need olgu laubanaastuks teie silmade vahel;
19 õpetage neid oma lastele, rääkides neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!
20 Ja kirjuta need oma koja piitjalgade ja väravate peale,
21 et teie ja teie lapsed elaksid sellel maal, mille Issand vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile, niikaua kui taevas on maa kohal!
22 Sest kui te tõesti peate kõiki neid käske, mis ma annan teile täitmiseks, et te teete nende järgi, armastate Issandat, oma Jumalat, käite kõigil tema teedel ja hoiate tema poole,
23 siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahvad, kes on teist suuremad ja vägevamad.
24 Iga paik kõrbest, kuhu teie jalatald astub, kuulub teile. Liibanon jõest, Frati jõest kuni läänepoolse mereni on teie maa-ala.
25 Ükski ei suuda teile vastu panna; kartuse ja hirmu teie ees paneb Issand, teie Jumal, kogu selle maapinna peale, kuhu te astute, nagu ta teile on öelnud.
26 Vaata, ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse:
27 õnnistuse, kui te kuulate Issanda, oma Jumala käske, mis ma täna teile annan,
28 aga needuse, kui te ei kuula Issanda, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran, ja hakkate käima teiste jumalate järel, keda te ei ole tundnud.
29 Ja kui Issand, su Jumal, sind on viinud sellele maale, mida sa lähed pärima, siis jaga õnnistust Gerisimi mäel ja needust Eebali mäel!
30 Eks ole need teisel pool Jordanit, lääne pool teed päikese loojaku suunas lagendikul elavate kaananlaste maal, Gilgali kohal Moore tammiku juures?
31 Sest te olete ületamas Jordanit, et minna pärima maad, mille Issand, teie Jumal, teile annab. Ja kui te olete selle pärinud ja elate seal,
32 siis pidage hoolsasti kõiki määrusi ja seadlusi, mis ma täna panen teie ette!
5. Moosese 12
1 Need on määrused ja seadlused, mida te peate hoolsasti pidama maal, mille Issand, su vanemate Jumal, annab sulle pä , niikaua kui te elate maa peal.
2 Hävitage sootuks kõik need paigad, kus rahvad, keda te välja tõrjute, on teeninud oma jumalaid kõrgeil mägedel ja küngastel ning iga halja puu all!
3 Kiskuge maha nende altarid, purustage nende sambad, põletage tules nende viljakustulbad ja raiuge maha nende jumalate nikerdatud kujud ning kaotage nende nimed neist paigust!
4 Issandale, oma Jumalale, te ei tohi teha nõnda nagu nemad,
5 vaid otsige seda paika, mille Issand, teie Jumal, valib kõigilt teie suguharudelt, et sinna panna oma nime; tema eluaset otsige, ja sinna minge!
6 Sinna viige oma põletus- ja tapaohvrid, kümnised, käe tõstelõivud, tõotusohvrid ja vabatahtlikud ohvrid ning veiste, lammaste ja kitsede esmasündinud!
7 Ja seal sööge Issanda, oma Jumala ees ning olge rõõmsad, teie ja teie pere, kõige pärast, mida teie käsi on hankinud, millega Issand, su Jumal, sind on õnnistanud!
8 Ärge tehke enam nõnda, nagu me täna teeme siin, igaüks seda, mis õige on tema silmis,
9 sest te ei ole veel tänini jõudnud rahupaika ega pärisosale, mille Issand, su Jumal, sulle annab.
10 Aga kui te olete läinud üle Jordani ja elate maal, mille Issand, teie Jumal, teile pärisosaks annab, ja kui ta annab teile rahu kõigist vaenlasist ümberkaudu ja te elate julgesti,
11 siis viige sinna paika, mille Issand, teie Jumal, valib eluasemeks oma nimele, kõik, mis ma teid käsin: oma põletus- ja tapaohvrid, kümnised ja käe tõstelõivud, ja kõik valitud tõotusohvrid, mis te Issandale tõotate,
12 ja olge rõõmsad Issanda, oma Jumala ees, teie ja teie pojad ja tütred, teie sulased ja teenijad, ka leviit, kes on teie väravais, sest temal ei ole osa ega pärandit koos teiega.
13 Hoia, et sa oma põletusohvreid ei ohverda igas paigas, mida näed,
14 vaid selles paigas, mille Issand välja valib ühelt su suguharult, ohverda oma põletusohvreid ja tee kõike, mis ma sind käsin!
15 Ometi võid sa kõigis oma väravais tappa ja liha süüa nii palju, kui su hing himustab, Issanda, su Jumala õnnistuse kohaselt, mille ta sulle on andnud; roojane ja puhas võivad seda süüa nagu gaselli või hirve liha.
16 Aga te ei tohi süüa verd – valage see maha nagu vesi!
17 Sa ei tohi oma väravais süüa oma teravilja ja veinivirde ja õli kümnist, oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinuid ega ühtegi oma tõotusohvrit, mille sa tõotad, või oma vabatahtlikke ohvreid või oma käe tõstelõive,
18 vaid sa pead seda sööma Issanda, oma Jumala ees paigas, mille Issand, su Jumal, välja valib, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, ja leviit, kes on su väravais; ja ole rõõmus Issanda, oma Jumala ees kõige pärast, mida su käsi on hankinud!
19 Hoia, et sa leviiti ilma ei jäta, niikaua kui sa elad oma maal!
20 Kui Issand, su Jumal, teeb su maa-ala laiemaks, nagu ta sulle on lubanud, ja sa mõtled: „Ma tahan liha süüa” – sest su hing himustab liha süüa -, siis sa võid liha süüa nii palju, kui su hing himustab.
21 Kui sinust on kaugel see paik, mille Issand, su Jumal, välja valib, et sinna panna oma nime, siis sa võid tappa oma veistest, lammastest ja kitsedest, keda Issand sulle on andnud, nõnda nagu ma sind olen käskinud, ja süüa oma väravais nii palju, kui su hing himustab.
22 Jah, söö seda nõnda, nagu süüakse gaselli või hirve liha; niihästi roojane kui puhas võib seda süüa.
23 Aga jää kindlaks, et sa ei söö verd, sest veri on hing ja hinge sa ei tohi süüa koos lihaga!
24 Ära söö seda, vaid vala see maha nagu vesi!
25 Sa ei tohi seda süüa, et sinu ja su laste käsi pärast sind hästi käiks, kui sa teed, mis õige on Issanda silmis!
26 Võta ainult oma pühad annid, mis sul võiksid olla, ja oma tõotusohvrid ja mine sinna paika, mille Issand välja valib,
27 ja ohverda oma põletusohvrid, liha ja veri, Issanda, oma Jumala altaril; su tapaohvrite veri valatagu Issanda, su Jumala altarile, liha aga võid sa süüa.
28 Pane tähele ja kuule kõiki neid käsusõnu, mis ma sulle annan, et sinu ja su laste käsi pärast sind igavesti hästi käiks, kui sa teed, mis hea ja õige on Issanda, su Jumala silmis!
29 Kui Issand, su Jumal, hävitab su eest rahvad sealt, kuhu sa lähed neid ära ajama, ja kui oled need tõrjunud ning elad nende maal,
30 siis hoia, et sind ei võrgutataks käima nende järel, pärast seda kui nad su eest on hävitatud, ja et sa ei otsi üles nende jumalaid ega ütle: „Kuidas need rahvad teenisid oma jumalaid? Mina tahan ka nõnda teha!”
31 Sa ei tohi nõnda teha Issandale, oma Jumalale, sest kõike, mis Issandale on jäledus, mida ta vihkab, on nemad teinud oma jumalatele; nad on isegi oma poegi ja tütreid põletanud tules oma jumalatele!
Psalm 43
1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!
2 Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3 Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4 et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
5 Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Luuka 12
35 Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu
36 ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.
37 Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.
38 Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda – õndsad on need!
39 Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.
40 Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”
41 Aga Peetrus küsis: „Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?”
42 Ja Issand ütles: „Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?
43 Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
44 Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
45 Aga kui see teener mõtleb oma südames: „Mu isand viibib tulles”, ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama,
46 siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.
47 Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,
48 kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.
49 Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!
50 Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!
51 Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.
52 Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,
53 isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.”
54 Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: „Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: „Raske sadu tuleb.” Ja nõnda sünnibki.
55 Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: „Kuum ilm tuleb.” Ja nõnda sünnib.
56 Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?
57 Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?
58 Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.
59 Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni.”