Püha õhtusöömaaeg

Püha õhtusöömaaeg on Issanda poolt seatud talitus, millega koguduse liikmed üksmeelses osaduses mälestavad Kristuse surma meie pattude eest. Osavõtt Kristuse surma mälestamisest näitab, et oleme usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse võtnud tõsiselt.

Püha õhtusöömaaeg on avalik tunnistus Uuest Lepingust – Pattude andestus saab osaks neile, kes on astunud Verelepingusse. Püha õhtusöömaaja läbiviimise kaudu kinnitab kogudus ühiselt uuesti omapoolselt lepingut, millesse Jeesus on usklikud kutsunud. Püha õhtusöömaaja lauas taaskinnitab kogudus oma soovi püsida Jeesuse poolt väljakuulutatud Uues Lepingus.

Püha õhtusöömaaeg tähistab osadust Kristuse ja koguduse vahel – Püha õhtusöömaaeg on nähtav märk, mis eraldab Kristuse koguduse liikmeid maailmast. Kutse Issanda lauda eeldab eelnevat eraldumist maailmast ja kuulumist Kristuse vaimulikku perekonda – kogudusse. Seega on Püha õhtusöömaaeg uuestisündinud usklike osaduse märk oma Issandaga. Kristuse kohalolu ei seostata talitusel kasutatavate elementidega, vaid kogetakse vaimulikult kristlaste omavahelises osaduses. Nii võime öelda, et kogudus kogeb erilist osadust Püha Vaimu läbi nii üksteise kui ka Kristusega.

Püha õhtusöömaajal mälestatakse Kristuse surma – Talituse mõte ei ole siiski ainult Kristuse ristisurma meenutamine, vaid ka selle tähenduse edasi andmine järgmistele põlvkondadele. Mälestamise mõte on vältida olulise unustamist. Issanda surma mälestamine kannab endas sõnumit ristisurma ja ülestõusmise erakordsusest ning olulisusest, mida tuleb edasi anda järgmistele põlvkondadele ning mille tähtsust ei tohi unustada.

Püha õhtusöömaaeg kannab endas Kristuse ootuse tähendust – Kõikides Püha õhtusöömaaja seadmist kirjeldavates Uue Testamendi kirjakohtades on tulevikku vaatav ja Kristuse tagasitulekut ootav aspekt. „Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb“ (1Kr 11:26). Jeesuse sõnade põhjal mõistame, et Püha õhtusöömaaeg on justkui eelsündmuseks saabuvale kuninglikule pulmapeole, millest saame täiuslikult osa alles tulevastel aegadel.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et Püha Õhtusöömaaeg haarab endasse kõik ajamõõtmed – mineviku, oleviku ja tuleviku.

Sellega tunnistab iga osavõtja ühtlasi, et ta enne pühast õhtusöömaajast osavõtmist on juba Kristuselt saanud pattude andeksandmise ja uue elu, ning selle uue elu säilitamine ja kasvamine sõltuvad Kristuse ohvrisurmast. Kristuse surma mälestamisest osa võtmisel on nõue, et vahekord inimeste ja Jumalaga on korras, st et süda on puhas. Usklikule inimesele on sellest mälestusteenistusest osavõtmine armastussuhte kinnitame Jumalale, tuletatakse meelde Jeesuse Kristuse kannatust ja surma. Meie pattude eest on Jumala Poja veri voolanud, meil on vereleping Jeesusega.

Oleviste koguduses on Kristuse surma mälestamine igas kuus kuu esimesel pühapäeval kella 10-ses jumalateenistuses ja kuu kolmandal pühapäeval kella 12-ses jumalateenistuses. Püha õhtusöömaaega viivad läbi koguduse pastorid ja neid abistavad selles koguduse diakonid.

Koostamisel on kasutatud käsiraamatut “Vaimulikud talitused Eesti EKB Koguduste Liidus” (Osvald Tärk).