Püha õhtusöömaaeg

Püha õhtusöömaaeg on Jeesuse poolt oma kogudusele seatud vaimulik talitus tema kannatuste ja ohvrisurma mälestuseks. Leivast ja karikast osa saades me meenutame oma lunastust, pattude andeksandmist, õigeksmõistu ja Jumalaga lepitamist.

Püha õhtusöömaaeg tähistab uut lepingut Jumalaga. Kristuse ihu muutub siin kogudusena nähtavaks. Seega eeldab osasaamine pühast õhtusöömaajast uuestisündi, eraldumist maailmast ja kuulumist uuestisündinud usklike kogudusse. Pühast õhtusöömaajast põhjuseta eemale jäämine on märk usuleigusest ja ükskõiksusest Päästja ja Õnnistegija suhtes.

Kogudus kuulutab siin Issanda surma, kuni ta tuleb. Ühtlasi on püha õhtusöömaaeg ka märk ja eelmaitse Talle pulma söömaajast ja tulevasest õndsusest. Kristuse kohalolu on antud siin eelkõige tõotuses „kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel“. (Mt 18:19)

Kasutatavad elemendid, leib ja karikas omandavad tähenduse ja väe Jumala sõna, palve ja Püha Vaimu läbi.

Kui keegi võtab pühast õhtusöömaajast osa ilma usuta või vääritul viisil, on sellel osalejale süülised tagajärjed. (vt. 1Kr 11:27-29) Sellepärast eeldab sellest talitusest osavõtmine, et osalejate vahekord Jumala ja kaasinimestega on korras.

Oleviste koguduses on Kristuse surma mälestamine igas kuus kuu esimesel pühapäeval kella 10-ses jumalateenistuses ja kuu kolmandal pühapäeval kella 12-ses jumalateenistuses. Püha õhtusöömaaega viivad läbi koguduse pastorid ja neid abistavad selles koguduse diakonid.

Koostamisel on kasutatud käsiraamatut “Vaimulikud talitused Eesti EKB Koguduste Liidus” (Osvald Tärk).