Püha õhtusöömaaeg

Püha õhtusöömaaeg on Issanda poolt seatud talitus, millega koguduse liikmed üksmeelses osaduses mälestavad Kristuse surma meie pattude eest. Osavõtt Kristuse surma mälestamisest näitab, et oleme usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse võtnud tõsiselt.

Sellega tunnistab iga osavõtja ühtlasi, et ta enne pühast õhtusöömaajast osavõtmist on juba Kristuselt saanud pattude andeksandmise ja uue elu, ning selle uue elu säilitamine ja kasvamine sõltuvad Kristuse ohvrisurmast. Osavõtmisega tähistab osavõtja kuulumist Kristuse uude lepingusse, kuulutades Kristuse taastulekut aus ja väes.

Kristuse surma mälestamisest osa võtmisel on nõue, et vahekord inimeste ja Jumalaga on korras, st et süda on puhas.

Kristus ise seadis püha õhtusöömaaja oma mälestuseks (Lk 22:19) ja apostlid jagasid leiba ja karikat sellesama püha eesmärgiga (1Kr 11:23-26).

Jeesus ise, oma viimasel õhtul enne kannatusi ja surma, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: ”See on minu ihu, mis teie eest antakse! Seda tehke minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: ”See karikas on uus leping minu veres! Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” (1Kr 11:23-25)

Usklikule inimesele on sellest mälestusteenistusest osavõtmine armastussuhte kinnitame Jumalale, tuletatakse meelde Jeesuse Kristuse kannatust ja surma. Meie pattude eest on Jumala Poja veri voolanud, meil on vereleping Jeesusega.

Oleviste koguduses on Kristuse surma mälestamine igas kuus kuu esimesel pühapäeval kella 10-ses jumalateenistuses ja kuu kolmandal pühapäeval kella 12-ses jumalateenistuses. Püha õhtusöömaaega viivad läbi koguduse pastorid ja neid abistavad selles koguduse diakonid.

Koostamisel on kasutatud käsiraamatut “Vaimulikud talitused Eesti EKB Koguduste Liidus” (Osvald Tärk, toimetanud Toivo Pilli 1998/2008).