Psalm 7
10 Lõppegu ometi õelate kurjus ja kinnita õiget; sest sina oled südamete ja neerude läbikatsuja, sina, õiglane Jumal!
11 Mu kilp on Jumala käes; ta päästab need, kes on õiglased südamelt.
12 Jumal on õiglane kohtumõistja ja Jumal, kes iga päev ähvardab.
13 Kui keegi ei pöördu, siis ta ihub oma mõõga, tõmbab vinna oma ammu ja sihib sellega.
14 Siis ta seab enesele valmis oma surmarelva ja oma nooled teeb ta leekivaiks.
15 Vaata, see on lapsevaevas nurjatusega ja rase vaevaga ning toob vale ilmale.
16 Ta on kaevanud augu, on selle õõnestanud, ja ta kukub iseenese tehtud kaevandisse.
17 Tema sünnitatud vaev tuleb tagasi ta oma pea peale, ja ta vägivald langeb ta pealaele.
Matteuse 8
23 Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.
24 Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.
25 Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: „Issand, aita! Me hukkume!”
26 Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.
27 Inimesed aga imestasid, öeldes: „Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?”
28 Ja kui Jeesus jõudis vastaskaldale gadaralaste maale, juhtus talle vastu kaks hauakambreist tulnud kurjast vaimust vaevatut, kes olid hirmsad ja väga ohtlikud, nii et keegi ei saanud käia seda teed.
29 Ja vaata, need karjusid: „Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?”
30 Aga tükk maad neist eemal oli suur seakari söömas.
31 Kurjad vaimud palusid siis teda: „Kui sa meid välja ajad, siis läkita meid seakarja sisse!”
32 Ja ta ütles neile: „Minge!” Siis need tulid välja ja läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari sööstis järsakult järve ja uppus.
33 Karjased aga põgenesid ja läksid linna ja kuulutasid kõike ning kurjast vaimust vaevatute lugu.
34 Ja vaata, kogu linn tuli välja Jeesusele vastu. Ja teda nähes nad palusid, et ta lahkuks nende paikkonnast.
Matteuse 9
1 Ja Jeesus astus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna.
2 Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”
3 Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See teotab Jumalat!”
4 Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?
5 Sest kumb on kergem, kas öelda: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!”?
6 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” – siis ta ütles halvatule – „tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!”
7 Ja too tõusis ning läks koju.
8 Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla.
9 Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: „Järgne mulle!” Ja Matteus tõusis ning järgnes talle.
10 Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega.
11 Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?”
12 Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
13 Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”
1. Moosese 21
1 Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:
2 Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.
3 Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.
4 Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.
5 Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.
6 Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!”
7 Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!”
8 Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki võõrutamispäeval.
9 Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud,
10 siis ta ütles Aabrahamile: „Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pä koos minu poja Iisakiga!”
11 See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.
12 Aga Jumal ütles Aabrahamile: „Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!
13 Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija.”
14 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.
15 Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla
16 ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: „Ma ei või näha lapse surma!” Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.
17 Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: „Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.
18 Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan temast teha suure rahva!”
19 Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.
20 Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai ammukütt.
21 Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt naise.
22 Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.
23 Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!”
24 Ja Aabraham ütles: „Ma vannun!”
25 Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.
26 Kuid Abimelek vastas: „Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.”
27 Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.
28 Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,
29 küsis Abimelek Aabrahamilt: „Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?”
30 Ja tema vastas: „Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!”
31 Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.
32 Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.
33 Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.
34 Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.
1. Moosese 22
1 Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: „Aabraham!” Ja ta vastas: „Siin ma olen!”
2 Ja tema ütles: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!”
3 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.
4 Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.
5 Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: „Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.”
6 Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.
7 Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: „Isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen, mu poeg!” Siis ta ütles: „Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?”
8 Ja Aabraham vastas: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” Nõnda läksid mõlemad üheskoos.
9 Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.
10 Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.
11 Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: „Aabraham, Aabraham!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
12 Siis ta ütles: „Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!”
13 Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.
14 Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks „Issand näeb”. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: „Issanda mäel ta näitab end.”
15 Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast
16 ning ütles temale: „Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,
17 ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks – nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres – ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!
18 Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!”
19 Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.
20 Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: „Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:
21 Uusi, tema esmasündinu, Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,
22 Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.”
23 Ja Betuelile sündis Rebeka. Need kaheksa tõi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.
24 Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka – Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.
1. Moosese 23
1 Ja Saara elas sada kakskümmend seitse aastat; nii palju oli Saaral eluaastaid.
2 Saara suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Kaananimaal; ja Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma.
3 Siis Aabraham tõusis üles oma surnu juurest ja rääkis hettidega, öeldes:
4 „Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest.”
5 Ja hetid vastasid Aabrahamile, öeldes temale:
6 „Kuule meid, isand! Sina oled Jumala vürst meie keskel. Mata oma surnu meie kõige paremasse hauda! Ükski meist ei keela sulle oma hauda su surnu matmiseks.”
7 Aga Aabraham tõusis ning kummardas maa rahva, hettide ees
8 ja rääkis nendega, öeldes: „Kui see on teile meeltmööda, et ma oma surnu oma silma eest ära matan, siis kuulge mind ja mõjustage minu kasuks Efronit, Sohari poega,
9 et ta mulle annaks temale kuuluva Makpela koopa, mis on ta välja servas. Ta andku see mulle täie hinna eest pärushauaks teie keskel!”
10 Aga Efron istus hettide hulgas; ja hett Efron vastas Aabrahamile hettide kuuldes, kõigi juuresolekul, kes ta linna väravast läbi käisid, ja ütles:
11 „Ei, mu isand! Kuule mind! Ma annan sulle välja, samuti ma annan sulle koopa, mis sellel asub; ma annan selle sulle oma rahvuskaaslaste silma all. Mata oma surnu!”
12 Kuid Aabraham kummardas maa rahva ees,
13 rääkis Efroniga maa rahva kuuldes ja ütles: „Kui sa ometi ise mind kuulda võtaksid! Mina maksan välja eest raha, võta see minult, et saaksin oma surnu sinna matta!”
14 Siis Efron vastas Aabrahamile, öeldes temale:
15 „Mu isand, kuule mind! Maa väärtus on nelisada hõbeseeklit – mis tähtsus sellel ongi minu ja sinu vahekorra juures. Mata aga oma surnu!”
16 Ja Aabraham kuulas Efronit; Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hettide kuuldes oli nimetanud, nelisada hõbeseeklit, kaubanduses käibel olevaid.
17 Nõnda said Efroni väli Makpelas Mamre kohal, väli ja selles olev koobas ja kõik väljal olevad puud, mis olid ümber kogu selle maa-ala,
18 Aabrahami omandiks hettide nähes, kõigi juuresolekul, kes linna väravast läbi käisid.
19 Ja seejärel Aabraham mattis oma naise Saara Makpela välja koopasse Mamre kohal, see on Hebronis Kaananimaal.
20 Nõnda said väli ja selles olev koobas hettidelt Aabrahamile pärushauaks.