5. Moosese 33
1 Ja see on õnnistus, millega Mooses, jumalamees, õnnistas Iisraeli lapsi enne oma surma;
2 ta ütles: „Issand tuli Siinailt ja säras neile Seirist; ta paistis Paarani mäelt, ta tuli Kaadesisse Meribast, temast paremat kätt jäi Asdod.
3 Jah, ta armastab rahvaid, kõik ta pühad on sinu käes; nad heidavad su jalge ette, nad korjavad üles su sõnad:
4 „Mooses on meile andnud Seaduse, Jaakobi kogudus on tema omand.”
5 Jesurun sai kuninga, kui kogunesid rahva peamehed, kõik Iisraeli suguharud.
6 Ruuben jäägu elama ja ärgu surgu, kuigi vähene on tema meeste arv!
7 Ja Juuda kohta ta ütles nõnda: „Kuule, Issand, Juuda häält ja too ta oma rahva juurde! Võidelgu ta oma kätega selle eest, ja ole sina talle abiks ta vaenlaste vastu!”
8 Ja Leevi kohta ta ütles: „Sinu tummim ja uurim kuulugu su ustavale mehele, keda sa proovile panid Massas, kellega sa riidlesid Meriba vee juures,
9 kes ütles oma isa ja ema kohta: „Ma ei ole neid näinud!” ja kes ei tunnustanud oma vendi ega tundnud oma lapsi. Sest nemad peavad sinu sõna ja hoiavad sinu lepingut.
10 Nad õpetavad Jaakobile sinu seadlusi ja Iisraelile sinu Seadust. Nad panevad su nina ette suitsutusrohtu ja su altarile täisohvri.
11 Õnnista, Issand, tema jõudu, ja olgu sul hea meel tema kätetööst! Purusta tema vastaste ja vihkajate niuded, et nad enam ei tõuseks!”
12 Ja Benjamini kohta ta ütles: „Issanda lemmik, kes elab julgesti ta juures. Tema kaitseb teda alati ja elab tema mäerinnakute vahel.”
13 Ja Joosepi kohta ta ütles: ‘Issand õnnistagu tema maad kastega – parimaga taevast, ja veega sügavusest, mis asub all;
14 parimaga, mida päike välja toob, ja parimaga kuude saadustest;
15 parimaga ürgseilt mägedelt ja parimaga igavestelt küngastelt,
16 maa parima vilja ja küllusega! Selle lembus, kes elas kibuvitsapõõsas, tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
17 Ta on oma härja esmasündinu ja tal on uhkust, tema sarved on metshärja sarved: nendega ta kaevleb rahvaid, maailma ääri üheskoos. Need on Efraimi kümned tuhanded, need on Manasse tuhanded.”
18 Ja Sebuloni kohta ta ütles: „Ole rõõmus, Sebulon, oma retkedel, ja Issaskar, oma telkides!
19 Nad kutsuvad rahvaid mäele, seal ohverdavad nad õigeid ohvreid, sest nad imevad merede ohtrust ja liivasse peidetud varandusi.”
20 Ja Gaadi kohta ta ütles: „Kiidetud olgu, kes annab Gaadile avarust! Ta elab nagu lõvi ja kisub lõhki käsivarre ja pealae.
21 Ta valis enesele esimese maaosa, sest seal oli valitseja osa. Kui kogunesid rahva peamehed, kehtestas ta Issanda õiguse ja tema seadused Iisraeliga.”
22 Ja Daani kohta ta ütles: „Daan on lõvikutsikas, kes Baasanist üles kargab.”
23 Ja Naftali kohta ta ütles: „Naftali on rikas lembusest, ta on täidetud Issanda õnnistusega. Tema vallutab lääne ja lõuna.”
24 Ja Aaseri kohta ta ütles: „Poegade hulgast olgu õnnistatud Aaser! Tema olgu oma vendade lemmik ja ta kastku oma jalg õlisse!
25 Su riivid olgu rauast ja vasest, ja niikaua kui sul on päevi, kestku su jõud!”
26 Ükski ei ole nagu Jesuruni Jumal, kes sõidab sulle appi taevas ja pilvedes oma ülevas toreduses.
27 Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred. Tema ajas vaenlase su eest ja ütles: „Hävita!”
28 Ja Iisrael elab julgesti, Jaakobi allikas on üksinda vilja ja veini maal – tema taevas piserdab alla kastet.
29 Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel.”
5. Moosese 34
1 Ja Mooses läks Moabi lagendikelt üles Nebo mäele, Pisgaa tippu, mis on Jeeriko kohal, ja Issand näitas temale kogu maad: Gileadi kuni Daanini,
2 kogu Naftali, Efraimi ja Manasse maad, kogu Juuda maad kuni lääne mereni,
3 Lõunamaad ja Jordani piirkonda, Jeeriko orgu, Palmidelinna – kuni Soarini.
4 Ja Issand ütles temale: „See on see maa, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle. Ma olen lasknud sind vaadata oma silmaga, aga sinna sa ei lähe!”
5 Ja Issanda sulane Mooses suri seal Moabimaal Issanda sõna kohaselt.
6 Ja ta mattis tema orgu Moabimaal, Beet-Peori kohale, aga tänapäevani ei tea ükski tema hauda.
7 Ja Mooses oli surres sada kakskümmend aastat vana; ta silm ei olnud tuhmunud ega ramm raugenud.
8 Ja Iisraeli lapsed nutsid Moosest Moabi lagendikel kolmkümmend päeva, siis alles lakkasid nutupäevad – lein Moosese pärast.
9 Ja Joosua, Nuuni poeg, oli täis tarkuse vaimu, sest Mooses oli pannud oma käed ta peale; ja Iisraeli lapsed kuulasid teda ning tegid, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
10 Aga Iisraelis ei tõusnud enam niisugust prohvetit nagu Mooses, keda Issand tundis palgest palgesse,
11 kõigi tunnustähtede ja imetegude poolest, millega Issand teda läkitas, et ta teeks neid Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,
12 kõige selle vägeva käe poolest ja kõige selle suure hirmu poolest, mille Mooses tekitas kogu Iisraeli silma ees.
Psalm 49
1 Laulujuhatajale: Korahi laste laul.
2 Kuulge seda, kõik rahvad! Pange tähele, kõik maailma elanikud,
3 nii alamad kui ülemad, üheskoos rikas ja vaene!
4 Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
5 Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
6 Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
7 kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
8 Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
9 sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
10 et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
11 Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
12 Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
13 Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
14 See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
15 Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.
16 Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
17 Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
18 Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
19 Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
20 lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
Luuka 20
27 Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
28 „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale.
29 Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,
30 ja teine,
31 ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse – nad ei jätnud lapsi järele ja surid.
32 Pärast suri ka naine.
33 See naine – kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.”
34 Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,
35 aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,
36 sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
37 Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.
38 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.”
39 Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid hästi”,
40 sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.
41 Jeesus aga ütles neile: „Kuidas nad ütlevad Messia olevat Taaveti poja?
42 Taavet ise ju ütleb Laulude raamatus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,
43 kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!
44 Seega nimetab Taavet teda Issandaks – kuidas on ta siis tema poeg?”
45 Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:
46 „Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel,
47 kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse.”
Luuka 21
1 Aga vaadates ümber nägi Jeesus rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.
2 Ta nägi ka üht vaest lesknaist panevat sinna kaks leptonit
3 ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud,
4 sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli.”