Joosua 1
1 Ja pärast Issanda sulase Moosese surma kõneles Issand Nuuni poja Joosuaga, Moosese teenriga, öeldes:
2 „Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!
3 Kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, annan ma teile, nagu ma Moosesele olen öelnud:
4 kõrbest ja siit Liibanonist kuni suure jõeni, Frati jõeni, kogu hettide maa kuni suure mereni päikeseloojaku pool saagu teie maa-alaks.
5 Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.
6 Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda neile!
7 Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed!
8 Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!
9 Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!”
10 Ja Joosua andis käsu rahva ülevaatajaile, öeldes:
11 „Käige leer läbi ja andke rahvale käsk, öeldes: Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle Jordani, et minna vallutama maad, mille Issand, teie Jumal, annab teile pä !”
12 Aga ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule rääkis Joosua, öeldes:
13 „Tuletage meelde käsku, mille Issanda sulane Mooses teile andis, öeldes: Issand, teie Jumal, lubab teile rahu ja annab teile selle maa.
14 Teie naised, väetid lapsed ja karjad jäägu maale, mille Mooses teile on andnud siinpool Jordanit. Aga teie ise, kõik võitlusvõimelised, peate võitlusvalmilt minema üle jõe oma vendade eel ja aitama neid,
15 kuni Issand on andnud rahu teie vendadele nagu teilegi ja nemadki on pärinud maa, mille Issand neile annab; seejärel võite minna tagasi oma pärusmaale ja pä , mis Issanda sulane Mooses teile on andnud siinpool Jordanit, päikesetõusu pool!”
16 Ja nad vastasid Joosuale, öeldes: „Me teeme kõik, mida sa meid käsid, ja läheme igale poole, kuhu sa meid läkitad.
17 Nagu me kõiges kuulasime Moosest, nõnda tahame kuulata sind! Olgu ainult Issand, su Jumal, sinuga, nagu ta oli Moosesega!
18 Igaüks, kes paneb vastu su käsule ega kuula sinu sõnu kõiges, mida sa meid käsid teha, surmatagu! Ole ainult vahva ja tugev!”
Joosua 2
1 Ja Joosua, Nuuni poeg, läkitas salaja Sittimist kaks meest maakuulajaiks, öeldes: „Minge vaadake maad ja Jeerikot!” Ja nad läksid ning tulid Raahabi-nimelise hoora kotta; ja nad jäid sinna.
2 Aga Jeeriko kuningale räägiti ja öeldi: „Vaata, mehed Iisraeli laste hulgast on öösel tulnud siia maad kuulama!”
3 Ja Jeeriko kuningas läkitas Raahabile ütlema: „Too välja need mehed, kes su juurde tulid, kes tulid su kotta, sest nad on tulnud läbi uurima kogu maad!”
4 Aga naine võttis need kaks meest ja peitis ära ning ütles nõnda: „Mehed tulid küll minu juurde: ega mina teadnud, kust nad pärit olid.
5 Kui värav pimeduse tulles pidi suletama, siis läksid mehed välja. Mina ei tea, kuhu nad läksid. Ajage usinasti neid taga, küllap te saate nad kätte!”
6 Tema aga oli viinud nad üles katusele ja peitnud linavarte alla, mis tal katusele olid laotatud.
7 Siis ajasid mehed neid taga mööda Jordani teed kuni koolmeteni; ja kui nende tagaajajad olid välja läinud, suleti värav.
8 Aga enne kui nad olid magama heitnud, läks Raahab nende juurde üles katusele
9 ja ütles meestele: „Ma tean, et Issand on andnud selle maa teile ja et meid on vallanud hirm teie ees, ja teie ees värisevad kõik maa elanikud.
10 Sest me oleme kuulnud, kuidas Issand kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest lahkusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teisel pool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, kelle te hävitasite sootuks.
11 Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Issand, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal.
12 Ja nüüd vanduge mulle Issanda juures, sest ma olen teile head teinud, et ka teie teete head mu isa perele; ja andke mulle kindel märk,
13 et jätate ellu mu isa ja ema, vennad ja õed ja kõik, kes neil on, ja päästate meie hinged surmast!”
14 Ja mehed ütlesid temale: „Me ise sureme teie asemel! Kui teie ei tee teatavaks seda meie asja ja Issand annab selle maa meile, siis oleme su vastu head ja ustavad.”
15 Seepeale laskis ta nad läbi akna nööriga alla, sest ta koda oli linnamüüri sees ja seetõttu ta elaski linnamüüri sees.
16 Ja ta ütles neile: „Minge mäestikku, et tagaajajad teid ei kohtaks, ja varjake endid seal kolm päeva, kuni tagaajajad tagasi tulevad; pärast seda minge oma teed!”
17 Ja mehed ütlesid temale: „Vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda, me vabaneme nõnda:
18 vaata, kui me tuleme maale, siis seo see punasest lõngast nöör akna külge, millest sa meid alla lasksid, ja kogu enese juurde kotta oma isa, ema, vennad ja kõik oma isa pere!
19 Igaühe veri, kes siis su koja uksest välja läheb, tulgu tema enese pea peale, ja igaühe veri, kes sinuga kojas on, tulgu meie pea peale, kui kellegi käsi teda puudutab!
20 Aga kui sa sellest meie asjast teatad, siis oleme vabad su vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda.”
21 Ja tema vastas: „Olgu nõnda, nagu on teie sõnad!” Ja ta saatis nad minema ning nad läksid ära; ja ta sidus punase nööri akna külge.
22 Siis nad läksid ja tulid mäestikku ning jäid sinna kolmeks päevaks, kuni tagaajajad olid läinud tagasi; ja tagaajajad otsisid neid teel kõikjalt, aga ei leidnud.
23 Ja need kaks meest, kui nad mäestikust olid alla tulnud, pöördusid tagasi ja läksid üle jõe ning tulid Nuuni poja Joosua juurde ja jutustasid temale kõik, mis neile oli juhtunud.
24 Ja nad ütlesid Joosuale: „Tõesti, Issand on andnud meie kätte kogu maa, kõik maa elanikud juba värisevad meie ees.”
Õpetussõnad 10
11 Õiglase suu on eluallikas, aga õelate suus peitub vägivald.
12 Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.
13 Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.
14 Targad panevad tallele, mida teavad, aga rumala suu toob hukatuse lähedale.
15 Rikka varandus on tema tugev linn, vaestele on nende vaesus hukatuseks.
16 Õige inimese töötasu on eluks, õela tulu on patuks.
17 Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära.
18 Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp.
19 Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.
20 Õiglase keel on valitud hõbe, õelate süda on vähe väärt.
Luuka 21
5 Ja kui mõned ütlesid pühakoja kohta, et see on ilusate kividega ja tõotusandidega ehitud, siis Jeesus ütles:
6 „Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
7 Aga nad küsisid temalt: „Õpetaja, millal need siis tulevad ja mis on tunnustäheks, kui need peavad sündima?”
8 Jeesus ütles: „Vaadake, et teid ei eksitataks! Sest paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina see olen!” ja „Aeg on lähedal!” Ärge minge nende järel!
9 Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke, sest see kõik peab enne sündima, kuid lõpp ei ole veel niipea käes.”
10 Siis ta ütles neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.
11 Tuleb suuri maavärinaid ning kohati näljahäda ja katku ning hirmsaid ja suuri tunnustähti taevast.
12 Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.
13 See annab teile võimaluse tunnistamiseks.
14 Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta,
15 sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.
16 Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata,
17 ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast.
18 Ent juuksekarvgi ei saa hukka teie peast.
19 Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.
20 Aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal.
21 Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna,
22 sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud.
23 Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu.
24 Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.
25 Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast.
26 Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.
27 Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega.
28 Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!”
29 Ja ta rääkis neile võrdumi: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid:
30 kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal.
31 Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!
32 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud.
33 Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
34 Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt
35 otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad!
36 Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”
37 Aga Jeesus oli päeva ajal õpetamas pühakojas, ööseks aga läks välja ööbima mäele, mida hüütakse Õlimäeks.
38 Ja kõik rahvas tuli varahommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.