Joosua 3
1 Ja Joosua tõusis hommikul vara ja nad läksid teele Sittimist ning tulid Jordani äärde, tema ja kõik Iisraeli lapsed; ja nad ööbisid seal, enne kui nad üle läksid.
2 Kolme päeva pärast aga käisid ülevaatajad leeri läbi
3 ja andsid rahvale käsu, öeldes: „Kui te näete Issanda, oma Jumala seaduselaegast ja leviitpreestreid seda kandvat, siis minge oma asukohast teele ja käige selle järel!
4 Aga teie ja selle vahel olgu vahet umbes kaks tuhat mõõdetud küünart – te ei tohi minna selle ligi -, et te teaksite teed, mida teil tuleb käia, sest varem te ei ole seda teed käinud!”
5 Ja Joosua ütles rahvale: „Pühitsege endid, sest homme teeb Issand teie keskel imetegusid!”
6 Ja Joosua rääkis preestritega, öeldes: „Kandke seaduselaegast ja minge rahva eel!” Ja nemad tõstsid seaduselaeka üles ning käisid rahva eel.
7 Ja Issand ütles Joosuale: „Täna ma teen sind suureks kogu Iisraeli silmis, et nad teaksid, et mina olen sinuga, nõnda nagu ma olin Moosesega.
8 Käsi preestreid, kes kannavad seaduselaegast, ja ütle: Kui te jõuate Jordani vee äärde, siis jääge peatuma Jordani kaldale!”
9 Ja Joosua ütles Iisraeli lastele: „Tulge siia ja kuulge Issanda, oma Jumala sõnu!”
10 Ja Joosua kõneles: „Sellest te saate teada, et elav Jumal on teie keskel ja ajab tõesti teie eest ära kaananlased, hetid, hiivlased, perislased, girgaaslased, emorlased ja jebuuslased:
11 vaata, kogu maailma Issanda seaduselaegas läheb teie eel läbi Jordani!
12 Nüüd aga võtke endile Iisraeli suguharudest kaksteist meest, igast suguharust mees.
13 Niipea kui nende preestrite jalatallad, kes kannavad Issanda, kogu maailma Issanda seaduselaegast, laskuvad Jordani vette, katkeb Jordani veevool; vesi, mis voolab ülaltpoolt, jääb seisma paisu taha.”
14 Ja rahvas läks oma telkidest teele, et minna üle Jordani, ja preestrid, kes kandsid seaduselaegast, olid rahva eel.
15 Ja niipea kui need, kes kandsid laegast, jõudsid Jordani äärde ja laegast kandvate preestrite jalad puudutasid veepiiri – kõik Jordani luhad on ju vett täis kogu lõikusaja -,
16 jäi ülaltpoolt voolav vesi seisma, jäädes paisu taha väga kaugel Saartani linna külje all asuva Adami linna juures, ja vesi, mis voolas alla lauskmaa merre, Soolamerre, kadus täiesti; ja rahvas läks üle Jeeriko kohalt.
17 Preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani.
Joosua 4
1 Ja kui kogu rahvas oli läinud üle Jordani, siis rääkis Issand Joosuaga, öeldes:
2 „Võtke endile rahva hulgast kaksteist meest, igast suguharust mees,
3 ja andke neile käsk ning öelge: Võtke endile siit Jordani keskelt, kus preestrite jalad seisavad, kaksteist kivi ja viige need enestega kaasa ning asetage leeripaika, kus te sel ööl ööbite!”
4 Siis Joosua kutsus kaksteist meest, keda ta oli käskinud määrata Iisraeli laste hulgast, igast suguharust ühe mehe,
5 ja Joosua ütles neile: „Minge Issanda, oma Jumala laeka ette keset Jordanit, ja tõstke igamees endile üks kivi õlale, vastavalt Iisraeli laste suguharude arvule,
6 et need oleksid teie keskel tähiseks! Kui teie lapsed tulevikus küsivad, öeldes: Mis kivid need teil on?,
7 siis vastake neile, et Jordani veevool katkes Issanda seaduselaeka ees, kui see läks üle Jordani: Jordani veevool katkes ja need kivid olgu Iisraeli lastele igaveseks mälestuseks!”
8 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu Joosua käskis, ja võtsid vastavalt Iisraeli laste suguharude arvule Jordani keskelt kaksteist kivi, nagu Issand oli Joosuale öelnud, ja viisid enestega kaasa leeripaika ning asetasid sinna.
9 Ja kaksteist kivi püstitas Joosua keset Jordanit, sinna kohta, kus seaduselaegast kandvate preestrite jalad olid seisnud; ja need on seal tänapäevani.
10 Ja preestrid, kes kandsid laegast, seisid keset Jordanit, kuni oli tehtud kõik, mida Issand oli käskinud Joosuat rahvale öelda, just nõnda nagu Mooses oli käskinud Joosuat; ja rahvas läks rutates üle jõe.
11 Ja kui kogu rahvas viimseni oli üle läinud, siis läksid Issanda laegas ja preestrid rahva ette.
12 Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid võitlusvalmilt Iisraeli laste eel, nagu Mooses neid oli käskinud.
13 Ligi nelikümmend tuhat sõjaks varustatud meest läks Issanda palge ees võitlusesse Jeeriko lagendikel.
14 Sel päeval tegi Issand Joosua suureks kogu Iisraeli silmis ja nad kartsid teda, nõnda nagu nad olid kartnud Moosest, kogu ta eluaja.
15 Ja Issand rääkis Joosuaga, öeldes:
16 „Käsi preestreid, kes kannavad tunnistuslaegast, et nad tuleksid Jordanist üles!”
17 Ja Joosua andis preestritele käsu, öeldes: „Tulge Jordanist üles!”
18 Ja kui preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, tulid üles Jordani keskelt, ja preestrite jalatallad olid lahkunud kuivale, siis pöördus Jordani vesi tagasi oma paika ja voolas nagu ennegi üle kõigi kallaste.
19 Rahvas tuli Jordani äärest üles esimese kuu kümnendal päeval ja nad lõid leeri üles Gilgalisse, Jeeriko idapoolsele piirile.
20 Ja need kaksteist kivi, mis nad olid võtnud Jordanist, pani Joosua püsti Gilgalis.
21 Ja ta rääkis Iisraeli lastega ning ütles: „Kui teie lapsed tulevikus küsivad oma vanemailt, öeldes: Mis kivid need on?,
22 siis tehke oma lastele teatavaks, öeldes: Iisrael läks kuiva mööda läbi Jordani,
23 sest Issand, teie Jumal, kuivatas teie eest Jordani vee, kuni te olite läbi läinud, nõnda nagu Issand, teie Jumal, talitas Kõrkjamerega, mille ta kuivatas meie eest, kuni olime läbi läinud,
24 et kõik maailma rahvad tunneksid Issanda kätt, kui vägev see on, et te igal ajal kardaksite Issandat, oma Jumalat.”
Joosua 5
1 Ja kui kõik emorlaste kuningad, kes olid teisel pool Jordanit, mere pool, ja kõik kaananlaste kuningad, kes olid mere ääres, kuulsid, et Issand oli kuivatanud Iisraeli laste eest Jordani vee, kuni nad olid läbi läinud, siis läks nende süda araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.
2 Sel ajal ütles Issand Joosuale: „Tee enesele kivinoad ja lõika Iisraeli lapsed taas ümber, teist korda!”
3 Ja Joosua tegi enesele kivinoad ning lõikas Iisraeli lapsed ümber Araloti künkal.
4 Ja see oli põhjus, miks Joosua ümber lõikas: kogu Egiptusest lahkunud meessoost rahvas, kõik sõjamehed, olid surnud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest.
5 Sest kogu see rahvas, kes oli lahkunud, oli olnud ümber lõigatud; aga kogu see rahvas, kes oli sündinud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest, ei olnud ümber lõigatud.
6 Sest Iisraeli lapsed olid käinud nelikümmend aastat kõrbes, kuni oli lõppenud kogu see rahvas, kõik sõjamehed, kes Egiptusest olid lahkunud, kes ei kuulanud Issanda häält, mispärast ka Issand neile oli vandunud, et ta ei lase neid näha maad, mille Issand vandega nende vanemaile oli tõotanud anda neile, maa, mis piima ja mett voolab.
7 Aga nende lapsed, keda ta oli lasknud tõusta nende asemele, lõikas Joosua ümber, sest need olid ümber lõikamata, sellepärast et teekonnal ei olnud neid ümber lõigatud.
8 Ja kui kogu rahvas oli ümber lõigatud, siis püsisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said.
9 Ja Issand ütles Joosuale: „Täna ma olen teie pealt ära veeretanud egiptlaste teotuse.” Ja seda paika hüütakse tänapäevani Gilgaliks.
10 Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidasid nad paasapüha Jeeriko lagendikel.
11 Ja paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval,
12 paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sõid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.
Psalm 50
1 Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
2 Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.
3 Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.
4 Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.
5 „Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!”
6 Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.
7 „Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!
8 Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
9 Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.
10 Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.
11 Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.
12 Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.
13 Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?
14 Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
15 Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!”
Luuka 22
1 Aga lähenes hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasaks,
2 ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust hukata, sest nad kartsid rahvast.
3 Aga saatan oli läinud Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast,
4 ja Juudas läks ja rääkis kokku ülempreestrite ja templivalvuritega selles, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte.
5 Ja nad said rõõmsaks ja leppisid temaga kokku, et nad annavad talle raha.
6 Ja Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks parajat aega, mil rahvahulka pole ta ümber.
7 Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama,
8 ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!”
9 Nemad küsisid temalt: „Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?”
10 Tema ütles neile: „Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub,
11 ja ütelge selle maja peremehele: „Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?”
12 Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!”
13 Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
14 Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.
15 Ja ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,
16 sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.”
17 Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel!
18 Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.”
19 Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!”
20 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.
21 Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,
22 sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!”
23 Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.
24 Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks.
25 Ent Jeesus ütles neile: „Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse „heategijaiks”.
26 Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib.
27 Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.
28 Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes,
29 ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud,
30 et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.
31 Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!
32 Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!”
33 Peetrus ütles talle: „Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!”
34 Jeesus aga ütles: „Ma ütlen sulle, Peetrus, kukk ei laula täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!”
35 Ja Jeesus ütles neile: „Kui ma läkitasin teid kukruta ja paunata ja jalatsiteta, kas teil oli midagi puudu?” Nemad ütlesid: „Ei midagi.”
36 Siis ta ütles neile: „Kuid nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, nõndasamuti ka paun, ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!
37 Sest ma ütlen teile, minus peab minema täide, mis on kirjutatud: Ta on ülekohtuste sekka arvatud. Sest ka see, mis minu kohta käib, on lõpul.”
38 Aga nemad ütlesid: „Issand, ennäe, siin on kaks mõõka.” Tema ütles neile: „Sellest on küllalt.”