Rutt 3
1 Ja ta ämm Noomi ütles temale: „Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?
2 Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled koos olnud, meie sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.
3 Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks, enne kui ta söömise ja joomise on lõpetanud.
4 Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab, ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb sulle, mis sa pead tegema.”
5 Ja Rutt vastas temale: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.”
6 Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud.
7 Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta läks magama viljahunniku äärde; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles jalgade katte ning heitis magama.
8 Aga keskööl mees võpatas ja pööras end, ja vaata, naine magas ta jalgade juures.
9 Ja ta küsis: „Kes sa oled?” Ja naine vastas: „Mina olen Rutt, su teenija. Laota hõlm oma teenija peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!”
10 Siis ta ütles: „Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.
11 Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!
12 On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka lunastaja, kes on ligem kui mina.
13 Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada, hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis lunastan mina sind, nii tõesti kui Issand elab. Maga hommikuni!”
14 Ja Rutt magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: „Ärgu saagu teatavaks, et naine on tulnud siia rehealusesse!”
15 Ja ta ütles: „Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see lahti!” Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani temale selga; ja ta läks linna.
16 Ja Rutt tuli oma ämma juurde ning see küsis: „Kuidas sul läks, mu tütar?” Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,
17 ja ütles: „Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles: Ära mine oma ämma juurde tühje käsi!”
18 Ja ämm ütles: „Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja toime saatnud!”
Rutt 4
1 Ja Boas läks väravasse ning istus seal; ja vaata, see lunastaja läks mööda, kellest Boas oli rääkinud, ja Boas ütles: „Tule istu siia, sina, mis su nimi nüüd ongi!” Ja see pöördus ning istus.
2 Ja Boas võttis kümme meest linna vanemaist ning ütles: „Istuge siia!” Ja need istusid.
3 Siis ta ütles lunastajale: „Noomi, kes tuli tagasi Moabi väljadelt, tahab ära müüa põlluosa, mis kuulus meie vennale Elimelekile.
4 Siis ma mõtlesin, et ma teatan sulle ja ütlen: Osta see nende ees, kes siin istuvad, ja mu rahva vanemate ees! Kui sa tahad lunastada, siis lunasta, aga kui sa ei taha lunastada, siis avalda mulle, et ma teaksin, sest peale sinu pole kedagi, kes võiks lunastada, ja sinu järel olen mina!” Ja ta ütles: „Mina lunastan!”
5 Siis ütles Boas: „Sel päeval, kui sa ostad Noomilt põllu, ostad sa selle ka moabi naiselt Rutilt, surnu naiselt, surnu nime taastamiseks tema pärisosal.”
6 Aga lunastaja ütles: „Ma ei saa siis seda enesele lunastada, et mitte rikkuda oma pärisosa. Lunasta sina enesele see, mida mina pidin lunastama, sest mina ei saa lunastada!”
7 Vanasti oli Iisraelis vabaksostu ja vahetuse puhul kogu asja kinnituseks seesugune viis: üks tõmbas sandaali jalast ja andis teisele; see oli Iisraelis tõendiks.
8 Ja lunastaja ütles Boasele: „Osta enesele!” ning tõmbas sandaali jalast.
9 Siis Boas ütles vanemaile ja kogu rahvale: „Te olete täna tunnistajad, et ma olen ostnud Noomilt kõik, mis kuulus Elimelekile, ja kõik, mis kuulus Kiljonile ja Mahlonile.
10 Ka olen ma moabi naise Ruti, Mahloni naise, ostnud enesele naiseks, et taastada surnu nimi ta pärisosal, et ei kaoks surnu nimi ta vendade hulgast ega ta kodukoha väravast; te olete täna selle tunnistajad.”
11 Ja kogu rahvas, kes oli väravas, samuti vanemad, ütlesid: „Meie oleme tunnistajad. Issand tehku naine, kes tuleb su kotta, Raaheli ja Lea sarnaseks, kes mõlemad ehitasid Iisraeli koja! Tee vägevaid tegusid Efratas, tee oma nimi kuulsaks Petlemmas!
12 Ja saagu su sugu Peretsi soo sarnaseks, kelle Taamar sünnitas Juudale, seemnest, mille Issand sulle annab sellest noorikust!”
13 Ja Boas võttis Ruti ning see sai tema naiseks; Boas heitis ta juurde ja Issand andis, et Rutt jäi lapseootele ja tõi poja ilmale.
14 Siis ütlesid naised Noomile: „Kiidetud olgu Issand, kes täna ei jätnud sind lunastajata! Saagu ta nimi kuulsaks Iisraelis!
15 Saagu ta sulle hingejahutajaks ja toitjaks su vanas eas, sest su minia, kes sind armastab, on ta sünnitanud, tema, kes sulle on parem kui seitse poega!”
16 Siis Noomi võttis lapse, pani oma sülle ja sai tema hoidjaks.
17 Ja naabrinaised panid temale nime, öeldes: „Noomile sündinud poeg!” Ja nad panid temale nimeks Oobed; temast sai Taaveti isa Iisai isa.
18 Ja need on Peretsi järeltulijad: Peretsile sündis Hesron;
19 Hesronile sündis Raam ja Raamile sündis Amminadab;
20 Amminadabile sündis Nahson ja Nahsonile sündis Salma;
21 Salmale sündis Boas ja Boasele sündis Oobed;
22 Oobedile sündis Iisai ja Iisaile sündis Taavet.
Psalm 62
1 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2 Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste.
3 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu.
4 Kaua te kipute ühe mehe kallale ja lõhute kõik teda, nagu oleks ta väljavajunud sein või mahavarisenud müür?
5 Nemad vaid peavad nõu, kuidas teda maha paisata tema kõrgusest; valest on neil hea meel. Oma suuga nad õnnistavad, aga oma südames nad neavad. Sela.
6 Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
8 Jumala käes on mu pääste ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
9 Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
10 Ainult tuuleõhk on inimlapsed, paljas vale on mehepojad; kaalule pandult on nemad kõik ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
11 Ärge pange oma lootust vale ja riisumise peale, ärge lootke tühja; kui jõukus kasvab, siis ärge pange seda mikski!
12 Kord on Jumal rääkinud; kaks korda ma olen seda kuulnud, et Jumalal on vägi,
Johannese 9
35 Jeesus sai kuulda, et nad on ta kogudusest välja heitnud ja küsis teda kohates: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”
36 Too kostis: „Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.”
37 Jeesus ütles talle: „Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.”
38 Aga tema lausus: „Ma usun, Issand!” ja kummardas teda.
39 Jeesus ütles: „Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.”
40 Seda kuulsid mõned variseridest, kes olid tema juures, ja ütlesid talle: „Kas meiegi oleme pimedad?”
41 Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: „Meie näeme”, siis jääb teie patt teile.
Johannese 10
1 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
2 Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
3 Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
4 Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
5 Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.”
6 Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.
7 Siis ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.
8 Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.
9 Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.
10 Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.
11 Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
12 Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,
13 ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
14 Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
15 nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
16 Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17 Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18 Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”
19 Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.
20 Paljud neist ütlesid: „Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!”
21 Teised ütlesid: „Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?”