1. Saamueli 29
1 Ja vilistid kogusid kõik oma väehulgad Afekisse, aga Iisrael oli leeris Jisreelis oleva allika juures.
2 Vilistite vürstid liikusid edasi sadade ja tuhandete kaupa, aga Taavet ja tema mehed liikusid viimastena koos Aakisega.
3 Ja vilistite vürstid küsisid: „Mis heebrealased need on?” Aga Aakis vastas vilistite vürstidele: „Eks see ole Taavet, Iisraeli kuninga Sauli sulane, kes on minu juures olnud juba aastapäevad! Mina ei ole leidnud temas midagi halba alates päevast, kui ta tuli minu juurde, kuni tänapäevani.”
4 Ent vilistite vürstid vihastasid tema peale ja ütlesid talle: „Lase mees pöördub ümber ja läheb tagasi oma paika, kuhu sa tema oled määranud; ta ärgu tulgu koos meiega sõtta, et ta sõjas ei saaks meie vastaseks! Sest millega ta saaks ennast teha oma isandale meelepäraseks? Muidugi nende meeste peadega, kes siin on.
5 Kas ta pole mitte see Taavet, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”
6 Siis Aakis kutsus Taaveti ja ütles talle: „Nii tõesti kui Issand elab, oled sina õige ja see on minu silmis hea, et sa leeris koos minuga lähed ja tuled, sest ma ei ole sinus leidnud kurja alates päevast, mil sa tulid minu juurde, kuni tänapäevani; aga vürstide silmis sa ei kõlba.
7 Pöördu nüüd tagasi ja mine rahuga, et sa ei teeks kurja vilistite silmis!”
8 Ja Taavet küsis Aakiselt: „Aga mida ma siis olen teinud ja mida sa oled leidnud oma sulases alates päevast, mil ma tulin su teenistusse, kuni tänapäevani, et ma ei või tulla ja võidelda oma isanda kuninga vaenlaste vastu?”
9 Aga Aakis kostis ning ütles Taavetile: „Ma tean, et sa minu silmis oled hea nagu Jumala ingel; kuid vilistite vürstid on öelnud: Tema ärgu tulgu koos meiega sõtta!
10 Ja nüüd tõuse hommikul vara koos oma isanda sulastega, kes on tulnud koos sinuga; kui olete hommikul vara tõusnud ja läheb valgeks, siis minge ära!”
11 Ja Taavet tõusis vara, tema ja ta mehed, et hommikul minna teele tagasi vilistite maale; vilistid aga läksid üles Jisreeli.
1. Saamueli 30
1 Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi vallutanud ja tulega ära põletanud.
2 Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja läinud oma teed.
3 Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud.
4 Siis Taavet ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid häält ja nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta.
5 Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised: Ahinoam, jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine.
6 Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.
7 Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: „Too mulle ometi õlarüü!” Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü.
8 Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: „Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?” Ja Issand vastas talle: „Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!”
9 Ja Taavet läks, tema ja need kuussada meest, kes olid koos temaga, ja nad jõudsid kuni Besori jõeni, kuhu osa jäi peatuma.
10 Aga Taavet jätkas tagaajamist, tema ja nelisada meest, kuna peatuma jäi kakssada meest, kes olid väsinud Besori jõe ületamiseks.
11 Nad leidsid väljalt ühe Egiptuse mehe ja viisid selle Taaveti juurde; ja nad andsid mehele leiba süüa ja vett juua.
12 Ja nad andsid talle tüki viigimarjakakku ja kaks rosinakakku; ta sõi ja ta vaim virgus, sest ta ei olnud kolm päeva ja kolm ööd leiba söönud ega vett joonud.
13 Ja Taavet küsis temalt: „Kelle oma sa oled ja kust sa pärit oled?” Ja ta vastas: „Mina olen Egiptuse poiss, amaleki mehe sulane, ja mu isand jättis mind maha, sellepärast et ma kolm päeva tagasi jäin haigeks.
14 Me tungisime kallale kreetide Lõunamaale, ja sellele, mis kuulub Juudale, ja Kaalebi Lõunamaale, ja me põletasime tulega Siklagi.”
15 Ja Taavet küsis temalt: „Kas tahad mind viia selle röövjõugu juurde?” Ja ta vastas: „Vannu mulle Jumala juures, et sa mind ei tapa ega loovuta mu isanda kätte, siis ma viin sind selle röövjõugu juurde!”
16 Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas, joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid võtnud vilistite maalt ja Juudamaalt.
17 Ja Taavet lõi neid nende retke hommikust kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.
18 Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis ka oma mõlemad naised.
19 Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid võtnud – Taavet tõi kõik tagasi.
20 Ja Taavet võttis kõik lambad, kitsed ja veised, ja nad ajasid neid muu karja ees ning ütlesid: „See on Taaveti saak.”
21 Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid vastu Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga; Taavet lähenes rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib.
22 Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud koos Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: „Sellepärast et nad ei tulnud koos meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja mingu!”
23 Aga Taavet ütles: „Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis Issand meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle röövjõugu, kes tuli meile kallale.
24 Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!”
25 Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani.
26 Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas osa saagist Juuda vanemaile, igaühele oma sõpradest, öeldes: „Vaata, siin on teile tervitusand Issanda vaenlastelt saadud saagist!”
27 Ta läkitas neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris,
28 Aroeris, Sifmotis, Estemoas,
29 Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades,
30 Hormas, Boor-Aasanis, Atakis
31 ja Hebronis, ja kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta mehed olid käinud.
1. Saamueli 31
1 Aga vilistid sõdisid Iisraeli vastu; ja Iisraeli mehed põgenesid vilistite eest ning langesid mahalööduina Gilboa mäele.
2 Ja vilistid tungisid kallale Saulile ja tema poegadele; ja vilistid lõid maha Joonatani, Abinadabi ja Malkisuua, Sauli pojad.
3 Taplus Sauli vastu oli äge; kui ammukütid leidsid ta, siis nad haavasid teda raskelt.
4 Ja Saul ütles oma sõjariistade kandjale: „Tõmba oma mõõk välja ja pista mind sellega läbi, et need ümberlõikamatud ei tuleks ega pistaks mind läbi ega teeks minuga nurjatust!” Aga tema sõjariistade kandja ei tahtnud, sest ta kartis väga. Siis võttis Saul ise mõõga ja kukutas ennast selle otsa.
5 Ja kui tema sõjariistade kandja nägi, et Saul oli surnud, siis kukutas ka tema ennast oma mõõga otsa ja suri koos temaga.
6 Nõnda surid Saul ja tema kolm poega ja tema sõjariistade kandja, samuti kõik tema mehed selsamal päeval.
7 Kui Iisraeli mehed, kes olid siinpool orgu ja siinpool Jordanit, nägid, et Iisraeli mehed olid põgenenud ja et Saul ja tema pojad olid surnud, siis nad jätsid linnad maha ja põgenesid, ja vilistid tulid ning asusid neisse.
8 Ja kui vilistid teisel päeval tulid mahalööduid paljaks riisuma, siis leidsid nad Sauli ja tema kolm poega langenuina Gilboa mäelt.
9 Nad raiusid tema pea maha ja riisusid ta sõjariistad ning läkitasid ringi mööda vilistite maad, kuulutama rõõmusõnumit nende ebajumalate kojas ja rahva hulgas.
10 Ja nad panid tema sõjariistad Astarte kotta, aga tema laiba nad riputasid Beet-Saani müürile.
11 Aga kui Gileadi Jaabesi elanikud kuulsid, mida vilistid olid teinud Sauliga,
12 siis nad võtsid kätte, kõik vahvad mehed, ja läksid kogu öö ning võtsid Sauli laiba ja tema poegade laibad Beet-Saani müürilt; siis nad tulid Jaabesisse ja põletasid need seal.
13 Seejärel nad võtsid nende luud ja matsid Jaabesisse tamariskipuu alla ning paastusid seitse päeva.
Psalm 68
28 Seal on Benjamin, noorim, nende juhataja, Juuda peamehed oma hulkadega, Sebuloni peamehed, Naftali peamehed.
29 Sinu Jumal seadis sulle võimuse. Kinnita, Jumal, mis sa meie heaks oled teinud!
30 Sinu Jeruusalemma templi pärast toogu kuningad sulle ande!
31 Taltsuta elajas pilliroos, härgade kari rahvaste vasikate seas, need, kes alistuvad hõbetükkide pärast! Jumal pillutab rahvad, kes igatsevad lahinguid.
32 Suured isandad tulevad Egiptusest, Etioopia sirutab rutuga oma käed Jumala poole.
33 Teie, ilmamaa kuningriigid, laulge Jumalale, mängige Issandale kiitust, sela,
34 temale, kes sõidab taevaste taevas, mis on muistsest ajast! Ennäe, tema annab kuulda oma häält, võimsat häält.
35 Andke Jumalale võimus! Tema kõrgus on Iisraeli üle ja tema võimus pilvedes.
Johannese 19
28 Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.”
29 Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde.
30 Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge.
31 Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha.
32 Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud.
33 Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid,
34 vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett.
35 Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
36 Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.”
37 Ja veel teine kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.”
38 Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute – Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu.
39 Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu.
40 Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme.
41 Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud.
42 Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal.
Johannese 20
1 Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2 Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
3 Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4 Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5 Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
6 Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu
7 ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8 Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9 Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.