2. Saamueli 23
8 Need on Taaveti kangelaste nimed: Joseb-Bassebet, tahkemonlane, sangarite pealik, seesama on Esni mees Adino; ta tuli kaheksasaja vastu, kelle ta ühekorraga maha lõi.
9 Ja tema järel Eleasar, Doodo poeg, ahohlane, üks kolmest kangelasest Taaveti juures, kui nad teotasid vilisteid, kes sinna olid kogunenud sõdima. Kui Iisraeli mehed taandusid,
10 jäi tema paigale ja lõi vilisteid, kuni ta käsi väsis ja kangestus mõõga külge. Ja Issand andis sel päeval suure võidu ning rahvas pöördus tema järel tagasi veel ainult riisuma.
11 Ja tema järel Samma, Aage poeg, hararlane. Kord, kui vilistid olid üheks jõuguks kokku tulnud, siis oli seal üks põllujagu täis läätsi. Rahvas põgenes vilistite eest,
12 aga tema asus keset põllujagu ja päästis selle ning lõi vilistid maha. Nõnda andis Issand suure võidu.
13 Ja kolm neist kolmekümnest peamehest läksid alla ja tulid lõikusajal Taaveti juurde Adullami koopasse; ja hulk vilisteid oli leeris Refaimi orus.
14 Aga Taavet oli siis mäelinnuses ja vilistite linnavägi oli Petlemmas.
15 Taavetile tuli janu ja ta ütles: „Kes annaks mulle vett juua Petlemma kaevust, mis on värava juures?”
16 Siis tungisid kolm kangelast vilistite leeri ja nad ammutasid vett Petlemma kaevust värava juures, kandsid ja tõid Taavetile; aga ta ei tahtnud seda juua, vaid valas selle Issandale
17 ja ütles: „Jäägu see minust kaugele, Issand, et teeksin seda! See on nende meeste veri, kes käisid oma hinge hinnaga.” Sellepärast ta ei tahtnud seda juua. Seda tegid need kolm kangelast.
18 Ja Abisai, Joabi vend, Seruja poeg, oli nende kolmekümne peamees ja tema lennutas oma piigi üle kolmesaja mahalöödu; tema oli nende kolmekümne hulgas kuulus.
19 Ta oli küll lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, ja oli neile pealikuks, aga nende kolme vastu ta ei saanud.
20 Benaja, Joojada poeg, pärit Kabseelist, sõjamehe poeg, oli rikas tegudelt; tema lõi maha kaks vägevat moabi meest; tema läks alla ja tappis kaevus ühe lõvi, kord kui lund oli sadanud.
21 Ja ta lõi maha egiptuse mehe, kes oli silmapaistev; egiptlasel oli piik käes, aga Benaja läks ta juurde kepiga ja kiskus egiptlase käest piigi ning tappis tema ta oma piigiga.
22 Seda tegi Benaja, Joojada poeg, ja tema oli nende kolmekümne kangelase hulgas kuulus.
23 Ta oli lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, aga nende kolme vastu ta ei saanud. Ja Taavet pani tema oma ihukaitseväe ülemaks.
24 Nende kolmekümne hulgas olid: Asael, Joabi vend; Elhanan, Doodo poeg Petlemmast;
25 Samma, harodlane; Elika, harodlane;
26 Heles, paltlane; Iira, Ikkesi poeg, tekoalane;
27 Abieser, anatotlane; Mebunnai, huusalane;
28 Salmon, ahohlane; Mahrai, netofalane;
29 Heeleb, Baana poeg, netofalane; Ittai, Riibai poeg benjaminlaste Gibeast;
30 Benaja, piraatonlane; Hiddai Nahale-Gaasist;
31 Abi-Albon, arbalane; Asmavet, bahuurimlane;
32 Eljahba, saalbonlane; Jaaseni pojad; Joonatan;
33 Samma, hararlane; Ahiam, Sarari poeg, hararlane;
34 Elifelet, Ahasbai poeg, kes oli maakatlase poeg; Eliam, Ahitofeli poeg, giilolane;
35 Hesrai, karmellane; Paarai, arbalane;
36 Jigal, Naatani poeg Soobast; Bani, gaadlane;
37 Selek, ammonlane; Naharai, beerotlane, Joabi, Seruja poja sõjariistade kandja;
38 Iira, jeterlane; Gaareb, jeterlane;
39 Uurija, hett – kokku kolmkümmend seitse.
2. Saamueli 24
1 Aga Issanda viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, öeldes: „Mine loe ära Iisrael ja Juuda!”
2 Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväepealikule, kes oli tema juures: „Käi nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!”
3 Aga Joab ütles kuningale: „Issand, su Jumal, andku rahvale lisa sajakordselt enam, kui neid on, ja mu isand kuningas saagu seda näha oma silmaga! Aga miks mu isand kuningas peab seda vajalikuks?”
4 Kuid kuninga sõna Joabile ja väepealikuile jäi kindlaks, ja Joab ja väepealikud läksid kuninga eest Iisraeli rahvast lugema.
5 Nad läksid üle Jordani ja jäid leeri Aroeri, paremale poole linna, mis on keset orgu Gaadi ja Jaaseri suunas.
6 Siis tulid nad Gileadi ja alumisele Hodsimaale; seejärel tulid nad Daani, Jaani ja ringiga Siidoni juurde.
7 Siis tulid nad Tüürose kindlusesse ja kõigisse hiivlaste ja kaananlaste linnadesse ning läksid Juuda Lõunamaale Beer-Sebasse.
8 Ja nõnda käisid nad läbi kogu maa ning tulid Jeruusalemma üheksa kuu ja kahekümne päeva pärast.
9 Ja Joab andis äraloetud rahva arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest, mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest.
10 Aga Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja Taavet ütles Issandale: „Seda tehes olen ma teinud suure patu. Aga nüüd, Issand, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!”
11 Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Issanda sõna tulnud prohvet Gaadile, Taaveti nägijale; ta oli öelnud:
12 „Mine ja ütle Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Ma annan sulle kolm võimalust, vali enesele neist üks, mis ma sinule peaksin tegema!”
13 Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning ütles temale: „Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!”
14 Ja Taavet ütles Gaadile: „Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!”
15 Siis saatis Issand Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.
16 Aga kui ingel sirutas oma käe Jeruusalemma kohale, et seda hävitada, siis kahetses Issand seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd: „Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!” Ja Issanda ingel oli siis jebuuslase Arauna rehealuse juures.
17 Ja Taavet kõneles Issandaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: „Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi. Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!”
18 Ja Gaad tuli Taaveti juurde selsamal päeval ning ütles temale: „Mine ja püstita Issandale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!”
19 Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Issand oli käskinud.
20 Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja tema sulaseid tulevat tema juurde, siis läks Arauna välja, kummardas kuninga ees ja heitis silmili maha.
21 Ja Arauna küsis: „Mispärast mu isand kuningas tuleb oma sulase juurde?” Ja Taavet vastas: „Et osta sinult rehealust ja ehitada Issandale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt.”
22 Ja Arauna ütles Taavetile: „Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas, nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks.
23 Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale.” Ja Arauna ütles kuningale: „Issand, su Jumal, olgu sulle armuline!”
24 Aga kuningas ütles Araunale: „Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest. Ma ei taha ohverdada Issandale, oma Jumalale, põletusohvreid, mis ilma on saadud!” Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.
25 Ja Taavet ehitas sinna altari Issandale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Issand kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.
Psalm 74
1 Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?
2 Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
3 Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
4 Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.
5 Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.
6 Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.
7 Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.
8 Nad ütlesid oma südames: „Hävitagem need täielikult!” Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.
9 Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.
Apostlite 9
32 Aga sündis, et Peetrus kõiki paiku läbi käies tuli ka Lüddas elavate pühade juurde.
33 Seal leidis ta ühe inimese, Aineas nimi, kes oli olnud halvatuna voodis maas juba kaheksa aastat.
34 Ja Peetrus ütles talle: „Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks. Tõuse ja sea oma ase korda!” Ja Aineas tõusis kohe.
35 Ja kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.
36 Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita, see on tõlkes Gasell. Tema elu oli täis häid tegusid ja ta jagas palju almuseid.
37 Aga neil päevil juhtus, et ta jäi haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ülemisse tuppa.
38 Et aga Lüdda on Joppe lähedal, siis jüngrid, kuuldes, et Peetrus on seal, läkitasid kaks meest tema juurde palvega: „Ära viivita meie juurde tulekuga!”
39 Peetrus tõusiski ja läks nendega. Kui ta pärale jõudis, viidi ta ülemisse tuppa ja kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid särke ja kuubesid, mida Gasell nendega olles oli teinud.
40 Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: „Tabiita, tõuse püsti!” Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma.
41 Aga Peetrus andis talle käe ja tõstis ta püsti, hüüdis sisse pühad ja lesknaised ning seadis Tabiita elavalt nende ette.
42 Aga see sai teatavaks kogu Joppes, ja paljud hakkasid uskuma Issandasse.
43 Ja Peetrus jäi mitmeks päevaks Joppesse ühe nahkuri Siimona juurde.
Apostlite 10
1 Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,
2 vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
3 See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: „Korneelius!”
4 Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: „Mis on, isand?” See ütles talle: „Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
5 Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
6 Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.”
7 Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
8 jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.
9 Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
10 Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
11 ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
12 Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
13 Ja talle kostis hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!”
14 Aga Peetrus ütles: „Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.”
15 Ja hääl hüüdis talle teist korda: „Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!”
16 See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
17 Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga
18 ning pärisid, hüüdes: „Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?”
19 Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: „Vaata, kolm meest otsib sind.
20 Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.”
21 Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: „Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?”
22 Nemad vastasid: „Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.”
23 Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.