Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 167

Laupäev, 15. juuni 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 1Kn 1
  • 1Kn 2:1-12
  • Ap 10:23-48
  • Ap 11:1-18
  • Ps 74:10-17

1. Kuningate 1
1  Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ei saanud ta sooja. 
2  Siis ütlesid ta sulased temale: „Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu tema eest hoolitsejaks! Ta magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!” 
3  Nad otsisid siis ilusat tütarlast Iisraeli kõigist paigust ja leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde. 
4  Tütarlaps oli väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast. 
5  Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: „Ma tahan saada kuningaks!” Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees. 
6  Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: „Mispärast sa teed nõnda?” Adonijagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi. 
7  Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need hoidsid Adonija poole. 
8  Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti kangelased ei olnud Adonija poolt. 
9  Kord tappis Adonija lambaid ja kitsi, veiseid ja nuumloomi Soheleti kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased, 
10  aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud. 
11  Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: „Kas sa ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et meie isand Taavet seda teaks? 
12  Aga tule nüüd, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma hinge ja oma poja Saalomoni hinge! 
13  Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: Eks sina, mu isand kuningas, ole vandunud oma teenijale ja öelnud: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele? Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks? 
14  Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu.” 
15  Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat. 
16  Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas küsis: „Mida sa soovid?” 
17  Ja ta vastas temale: „Mu isand, sa oled Issanda, oma Jumala juures vandunud oma teenijale: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja istub mu aujärjele. 
18  Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand kuningas, ei tea sellest midagi. 
19  Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning on kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud. 
20  Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda. 
21  Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma vanemate juurde, siis jääme süüdlasteks, mina ja mu poeg Saalomon.” 
22  Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan. 
23  Ja kuningale anti teada ning öeldi: „Vaata, prohvet Naatan on siin.” Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees. 
24  Ja Naatan ütles: „Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud: Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele? 
25  Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: „Elagu kuningas Adonija!” 
26  Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud. 
27  Kas see on sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda?” 
28  Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mu juurde Batseba!” Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees. 
29  Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud: 
30  nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele – nõnda ma teengi täna!” 
31  Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!” 
32  Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!” Ja need tulid kuninga ette. 
33  Ja kuningas ütles neile: „Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde! 
34  Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: „Elagu kuningas Saalomon!” 
35  Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.” 
36  Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: „Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal! 
37  Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!” 
38  Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde. 
39  Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” 
40  Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast. 
41  Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: „Mispärast kostab linnast niisugune kära?” 
42  Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: „Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!” 
43  Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: „Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks. 
44  Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga. 
45  Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite. 
46  Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel. 
47  Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!” Ja kuningas kummardas oma voodis. 
48  Kuningas ütles veel nõnda: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!” 
49  Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed. 
50  Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest. 
51  Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: „Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: „Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!”” 
52  Siis ütles Saalomon: „Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema.” 
53  Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: „Mine oma kotta!” 

1. Kuningate 2
1  Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile käsu, öeldes: 
2  „Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees! 
3  Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel, pidades tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa pöördud, 
4  et Issand võiks kinnitada oma sõna, mis ta minu kohta on rääkinud, öeldes: Kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis – ütles tema – ei puudu sul mees Iisraeli aujärjel. 
5  Ja sina tead ka seda, mis Joab, Seruja poeg, on teinud minule, mis ta tegi kahele Iisraeli väepealikule, Abnerile, Neeri pojale, ja Amaasale, Jeteri pojale, ja kuidas ta tappis nad ning valas rahuajal sõjaverd, määrides sõjaverega oma vöö, mis tal oli puusadel, ja jalatsid, mis tal olid jalas. 
6  Seepärast talita oma tarkust mööda ja ära lase teda hallipäisena rahuga hauda minna! 
7  Aga gileadlase Barsillai poegadele tee head, et nad saaksid su lauas sööjate seltsi, sest nad tulid sel viisil mulle appi, kui ma põgenesin su venna Absalomi eest. 
8  Ja vaata, su juures on Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, kes sajatas mind kibeda sajatusega sel päeval, kui ma läksin Mahanaimi; aga kui ta tuli alla Jordani äärde mulle vastu, siis vandusin ma temale Issanda juures ja ütlesin: Ma ei surma sind mõõgaga. 
9  Ent nüüd ära jäta teda karistamata, sest sa oled tark mees ja tead küll, mida sa temale pead tegema, et võiksid saata ta hallpea verisena hauda!” 
10  Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. 
11  Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat. 
12  Saalomon istus oma isa Taaveti aujärjele ja ta kuningavõim oli väga kindel. 

Psalm 74
10  Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt? 
11  Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita! 
12  Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise. 
13  Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal. 
14  Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale. 
15  Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks. 
16  Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese. 
17  Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud. 

Apostlite 10
23  Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa. 
24  Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud. 
25  Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites. 
26  Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: „Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!” 
27  Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid. 
28  Peetrus ütles neile: „Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks. 
29  Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?” 
30  Ja Korneelius ütles: „Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas 
31  ning ütles: „Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees. 
32  Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.” 
33  Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.” 
34  Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, 
35  vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust. 
36  See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand. 
37  Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes – 
38  kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. 
39  Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. 
40  Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; 
41  mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist. 
42  Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja. 
43  Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.” 
44  Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid. 
45  Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale, 
46  sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima: 
47  „Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” 
48  Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde. 

Apostlite 11
1  Aga apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali, said kuulda, et ka paganad olid Jumala sõna vastu võtnud. 
2  Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga: 
3  „Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!” 
4  Siis Peetrus hakkas rääkima ja seletas neile järgemööda kõik: 
5  „Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin nagu endast ära olles nägemuse: üks anum, mida lasti nelja nurka pidi taevast maa peale, laskus nagu suur lina ja tuli otse minu ette. 
6  Ja kui ma seda ainiti vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid ja metsloomi ja roomajaid ja taeva linde. 
7  Aga ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!” 
8  Aga mina ütlesin: „Ei ilmaski, Issand, sest minu suust ei ole veel kunagi sisse läinud midagi keelatut ega rüvedat!” 
9  Hääl taevast ütles aga teist korda: „Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!” 
10  See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle üles taevasse. 
11  Ja ennäe, otsekohe seisis koja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid läkitatud Kaisareast minu juurde. 
12  Aga Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa ilma kõhklemata. Minuga tulid koos ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja. 
13  Ja tema jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Läkita mehi Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus. 
14  Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud.” 
15  Kui ma siis hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses. 
16  Siis tuli mulle meelde Issanda sõna, kuidas ta ütles: „Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga.” 
17  Kui nüüd Jumal on andnud neile samasuguse anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?” 
18  Seda kuuldes nad rahunesid ja andsid Jumalale au, üteldes: „Siis on Jumal ka paganatele andnud meeleparanduse eluks.”