1. Kuningate 16
8 Juuda kuninga Aasa kahekümne kuuendal aastal sai Baesa poeg Eela Tirsas kaheks aastaks Iisraeli kuningaks.
9 Aga tema sulane Simri, kes oli poole sõjavankrite hulga pealik, pidas vandenõu tema vastu. Ja kord, kui Eela oli enese joobnuks joonud Tirsas Arsa kojas – Arsa oli Tirsas kojaülemaks -,
10 tuli Simri ja lõi tema maha ning tappis tema Juuda kuninga Aasa kahekümne seitsmendal aastal; ja ta sai tema asemel kuningaks.
11 Ja kui ta oli saanud kuningaks ja istus oma aujärjel, siis ta lõi maha kogu Baesa soo ega jätnud temale alles ainsatki meesolendit, ei sugulast ega sõpra.
12 Nõnda hävitas Simri kogu Baesa soo Issanda sõna kohaselt, mis Issand oli rääkinud Baesa vastu prohvet Jehu läbi
13 kõigi Baesa pattude pärast ja tema poja Eela pattude pärast, mis nad olid teinud ja millega nad Iisraeli olid saatnud pattu tegema, vihastades Issandat, Iisraeli Jumalat, oma ebajumalatega.
14 Ja mis veel tuleks öelda Eelast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
15 Juuda kuninga Aasa kahekümne seitsmendal aastal valitses Simri Tirsas seitse päeva; rahvas oli aga leeris Gibbetoni all, mis vilistitele kuulus.
16 Kui leeris olev rahvas kuulis öeldavat: „Simri on pidanud vandenõu ja on ka kuninga maha löönud”, siis tõstis kogu Iisrael selsamal päeval leeris kuningaks Omri, Iisraeli väepealiku.
17 Siis Omri läks Gibbetonist ära ja koos temaga kogu Iisrael, ja nad piirasid Tirsat.
18 Ja kui Simri nägi, et linn oli vallutatud, siis ta läks kuningakoja torni, põletas tulega enese pealt kuningakoja ja suri
19 oma pattude pärast, mis ta oli teinud, tehes kurja Issanda silmis, käies Jerobeami teel ja tema patus, mis too oli teinud, saates Iisraeli pattu tegema.
20 Ja mis veel tuleks öelda Simrist ja tema vandenõust, mida ta pidas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
21 Siis Iisraeli rahvas jagunes pooleks; pool rahvast käis Giinati poja Tibni järel, et tõsta teda kuningaks, ja pool Omri järel.
22 Aga see rahvas, kes käis Omri järel, sai võimust rahva üle, kes käis Giinati poja Tibni järel. Tibni suri ja Omri sai kuningaks.
23 Juuda kuninga Aasa kolmekümne esimesel aastal sai Omri kaheteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks; Tirsas valitses ta kuus aastat.
24 Ta ostis Semerilt kahe hõbetalendi eest Samaaria mäe; ta ehitas mäe peale linna ja nimetas linna, mille ta oli ehitanud, Samaariaks, mäe omaniku Semeri nime järgi.
25 Aga Omri tegi kurja Issanda silmis; ta tegi rohkem kurja kui kõik need, kes enne teda olid olnud.
26 Ta käis kõigil Nebati poja Jerobeami teedel ja tema pattudes, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vihastama Issandat, Iisraeli Jumalat, oma ebajumalatega.
27 Ja mis veel tuleks öelda Omrist, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, mis ta korda saatis, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
28 Ja Omri läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse. Ja tema poeg Ahab sai tema asemel kuningaks.
29 Ahab, Omri poeg, sai Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Aasa kolmekümne kaheksandal aastal; ja Ahab, Omri poeg, valitses Samaarias Iisraeli üle kakskümmend kaks aastat.
30 Aga Ahab, Omri poeg, tegi kurja Issanda silmis, rohkem kui kõik need, kes enne teda olid olnud.
31 Kas sellest veel vähe oli, et ta käis Nebati poja Jerobeami pattudes? Ta võttis naiseks Iisebeli, siidonlaste kuninga Etbaali tütre, ja läks ning teenis Baali ja kummardas teda.
32 Ja ta püstitas Baalile altari Baali kotta, mille ta Samaariasse oli ehitanud.
33 Ja Ahab valmistas Ašera kuju. Ahab tegi Issanda, Iisraeli Jumala vihastamiseks veel rohkem kui kõik Iisraeli kuningad, kes enne teda olid olnud.
34 Tema päevil ehitas peetellane Hiiel üles Jeeriko; ta rajas selle oma esmasündinu Abirami hinnaga ja ta pani sellele väravad ette oma noorima poja Seguubi hinnaga Issanda sõna kohaselt, mis ta oli öelnud Joosua, Nuuni poja läbi.
1. Kuningate 17
1 Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: „Nii tõesti kui elab Issand, Iisraeli Jumal, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!”
2 Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
3 „Mine siit ära ja pöördu ida poole ning ole varjul Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit!
4 Jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita.”
5 Ja ta läks ning tegi Issanda sõna järgi: ta läks ja elas Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit.
6 Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest.
7 Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.
8 Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9 „Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”
10 Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!”
11 Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: „Too mulle ka paluke leiba!”
12 Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.”
13 Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14 Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.”
15 Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16 jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.
17 Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi.
18 Siis ütles naine Eelijale: „Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama ja mu poega surma saatma.”
19 Aga ta vastas temale: „Anna mulle oma poeg!” Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.
20 Siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, kas sa oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et oled surmanud tema poja?”
21 Seejärel ta sirutas ennast poisi üle kolm korda ja hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!”
22 Ja Issand kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu.
23 Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: „Vaata, su poeg elab!”
24 Siis naine ütles Eelijale: „Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Issanda sõna sinu suus on tõde.”
1. Kuningate 18
1 Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Issanda sõna, kes ütles: „Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!”
2 Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias oli aga suur nälg
3 ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Issandat,
4 ja kui Iisebel hävitas Issanda prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning toitnud neid leiva ja veega.
5 Ja Ahab ütles Obadjale: „Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed! Vahest leiame rohtu, et saame elus hoida hobused ja muulad ega peaks hävitama karju?”
6 Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks omaette ühte teed ja Obadja läks omaette teist teed.
7 Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu. Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: „Kas see oled sina, mu isand Eelija?”
8 Ja ta vastas temale: „Olen. Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!”
9 Aga tema ütles: „Mis pattu ma olen teinud, et sa tahad oma sulase anda Ahabi kätte, selleks et ta mu surmaks?
10 Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: Teda ei ole siin, siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud.
11 Ja nüüd sa ütled: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!
12 Kui ma lähen sinu juurest ära ja Issanda Vaim viib su sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mu. Ometi kardab su sulane Issandat oma noorpõlvest peale.
13 Kas mu isandale pole jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Issanda prohveteid? Ma peitsin siis Issanda prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega.
14 Ja nüüd ütled sina: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mu!”
15 Aga Eelija ütles: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, täna näitan ma ennast temale!”
Psalm 78
9 Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval.
10 Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta Seaduse järgi
11 ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud.
12 Nende esivanemate ees tegi ta imet Egiptusemaal Soani väljal.
13 Ta lõhestas mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu.
14 Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgusega.
15 Ta lõhestas kaljud kõrbes ja jootis neid otsekui suurtest ürgveevoogudest.
16 Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed.
Apostlite 17
1 Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.
2 Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,
3 selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: „Tema ongi Messias – see Jeesus, keda mina teile kuulutan.”
4 Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.
5 Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.
6 Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: „Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.
7 Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.”
8 Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,
9 kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.
10 Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.
11 Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.
12 Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.
13 Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.
14 Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.
15 Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.
16 Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.
17 Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.
18 Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: „Mida see lobasuu tahab öelda?” Teised aga: „Tema näib kuulutavat võõraid vaime.” Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.
19 Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: „Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?
20 Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.”
21 Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.