2. Kuningate 12
1 Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana.
2 Jehu seitsmendal aastal sai Joas kuningaks ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.
3 Joas tegi kogu oma eluaja, mis õige oli Issanda silmis, sest preester Joojada oli teda õpetanud.
4 Aga ohvrikünkad ei kadunud, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
5 Ja Joas ütles preestritele: „Kõik pühitsetud andide raha, mis tuuakse Issanda kotta, käibel olev raha, hingeraha, mille järgi igaühte on hinnatud, kõik raha, mida keegi südame sunnil toob Issanda kotta,
6 võtku preestrid enestele, igaüks oma tuttavalt, aga nad peavad kohendama koja lagunenud kohti, kõike, mis seal leitakse olevat lagunenud!”
7 Aga kuningas Joase kahekümne kolmandal aastal ei olnud preestrid veel kohendanud koja lagunenud kohti.
8 Siis kuningas Joas kutsus preester Joojada ja teised preestrid ning ütles neile: „Miks te ei kohenda kojas seda, mis on lagunenud? Aga nüüd ärge võtke raha oma tuttavailt enam enestele, vaid andke see lagunenud koja heaks!”
9 Ja preestrid olid nõus, et nad ei võta rahvalt raha ega kohenda ka ise lagunenud koda.
10 Siis preester Joojada võttis ühe kirstu, puuris augu kaanesse ja pani selle altari kõrvale, paremale poole, kui minna Issanda kotta; ja preestrid, lävehoidjad, panid sinna kõik raha, mis toodi Issanda kotta.
11 Ja kui nad nägid, et kirstus oli palju raha, siis läks kuninga kirjutaja koos ülempreestriga sinna ja nad lugesid ning sidusid kokku raha, mis leidus Issanda kojas.
12 Siis anti vaetud raha tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli antud Issanda koda, ja nemad maksid puuseppadele ja ehitustöölistele, kes töötasid Issanda kojas,
13 samuti müürseppadele ja kiviraiujaile ning ostsid puid ja tahutud kive, et kohendada Issanda koja lagunenud kohti, ja maksid kõige eest, mis koja kohendamiseks tarvis läks.
14 Aga hõbekausse, tahikääre, piserdusnõusid, pasunaid, mitte ühtegi kuld- ega hõberiista ei tehtud Issanda kojale selle raha eest, mis toodi Issanda kotta,
15 vaid see anti tööjuhatajaile, et nad selle eest kohendaksid Issanda koda.
16 Meestega, kelle kätte raha anti, et nad annaksid selle töölistele, ei peetud arvet, sest nad talitasid ausasti.
17 Süüohvri raha ja patuohvri raha ei viidud Issanda kojale, see jäi preestritele.
18 Sel ajal tuli Süüria kuningas Hasael ja sõdis Gati vastu ning vallutas selle. Aga kui Hasael pööras oma palge, et minna üles Jeruusalemma vastu,
19 siis võttis Juuda kuningas Joas kõik pühad asjad, mis tema eelkäijad, Juuda kuningad Joosafat, Jooram ja Ahasja, olid pühitsenud, ja oma pühad asjad ja kõik kulla, mis leidus Issanda koja ja kuningakoja varanduste hulgas, ja läkitas Süüria kuningale Hasaelile – siis läks too Jeruusalemma alt ära.
20 Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
21 Ta sulased võtsid kätte ning pidasid vandenõu ja lõid Joase maha kindluse kojas, kust pääseb alla Sillasse.
22 Joosakar, Simeati poeg, ja Joosabad, Soomeri poeg, tema sulased, olid need, kes lõid tema surnuks; ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.
2. Kuningate 13
1 Juuda kuninga Joase, Ahasja poja kahekümne kolmandal aastal sai Jooahas, Jehu poeg, Samaarias seitsmeteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
2 Tema tegi kurja Issanda silmis ja jätkas Nebati poja Jerobeami patte, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
3 Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis neid kogu aja Süüria kuninga Hasaeli kätte ja Hasaeli poja Ben-Hadadi kätte.
4 Aga Jooahas leevendas Issanda palet ja Issand kuulis teda, sest ta nägi Iisraeli kitsikust, kui Süüria kuningas neid rõhus.
5 Ja Issand andis Iisraelile päästja ja nad vabanesid süürlaste käe alt; ja Iisraeli lapsed elasid oma telkides nagu ennegi.
6 Aga nad ei loobunud Jerobeami soo pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid nad käisid neis ja Samaarias jäi ka Ašera kuju püsima.
7 Kuid Jooahasele ei olnud jäetudki rohkem rahvast kui viiskümmend ratsanikku, kümme sõjavankrit ja kümme tuhat jalameest, sest Süüria kuningas oli muud hukanud ja teinud otse rehetolmuks.
8 Ja mis veel tuleks öelda Jooahasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
9 Ja Jooahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Joas sai tema asemel kuningaks.
10 Juuda kuninga Joase kolmekümne seitsmendal aastal sai Jooahase poeg Joas Samaarias kuueteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
11 Tema tegi kurja Issanda silmis: ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid käis nendes.
12 Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
13 Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ning Jerobeam istus tema aujärjele; ja Joas maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde.
14 Aga kui Eliisa oli haigestunud tõppe, millesse ta suri, siis tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis tema palge juures ning ütles: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!”
15 Ja Eliisa ütles temale: „Võta amb ja nooled!” Ja ta võttis enesele ammu ja nooled.
16 Siis Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Pane oma käsi ammu peale!” Kui ta oli oma käe pannud, siis pani Eliisa oma käed kuninga käte peale
17 ja ütles: „Ava aken ida poole!” Ta avas, ja Eliisa ütles: „Lase!” Ja ta lasi. Siis Eliisa ütles: „Issanda võidunool, võidunool Süüria vastu! Sa lööd süürlasi Afekis, kuni nad on hävitatud.”
18 Siis ta ütles: „Võta nooled!” Ja kuningas võttis. Ja ta ütles Iisraeli kuningale: „Löö vastu maad!” Kuningas lõi kolm korda ja peatus siis.
19 Aga jumalamees vihastas tema peale ja ütles: „Sa oleksid pidanud lööma viis või kuus korda, siis sa oleksid süürlased sootuks maha löönud! Nüüd aga lööd sa süürlasi ainult kolm korda.”
20 Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabide röövjõugud.
21 Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule.
22 Hasael, Süüria kuningas, rõhus Iisraeli kogu Jooahase eluaja.
23 Aga Issand andis neile armu ja halastas nende peale ning pöördus nende poole oma lepingu pärast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga ega tahtnud neid hävitada; ja ta ei ole neid tänini ära heitnud oma palge eest.
24 Kui Süüria kuningas Hasael suri, siis sai tema poeg Ben-Hadad tema asemel kuningaks.
25 Ja Joas, Jooahase poeg, võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest tagasi linnad, mis too sõjaga oli võtnud tema isa Jooahase käest; kolm korda lõi Joas teda ja võttis tagasi Iisraeli linnad.
2. Kuningate 14
1 Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja teisel aastal hakkas valitsema Juuda kuningas Amasja, Joase poeg.
2 Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.
3 Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu tema isa Taavet; ta tegi kõik nõnda, nagu tema isa Joas oli teinud.
4 Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
5 Ja kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta lõi maha oma sulased, need, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.
6 Tapjate lapsed aga jättis ta surmamata, nõnda nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: „Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!”
7 Tema lõi Soolaorus maha kümme tuhat edomlast ja vallutas sõjaga Sela ning pani sellele nimeks Jokteel, mis sellel on tänapäevani.
8 Siis Amasja läkitas käskjalad ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: „Tule, vaatame teineteisele näkku!”
9 Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: „Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.
10 Sa oled tublisti löönud edomlasi, seepärast teeb su süda sind suureliseks; pea see au enesele ja jää koju. Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?”
11 Aga Amasja ei kuulanud; siis tuli Iisraeli kuningas Joas ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.
12 Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.
13 Ja Iisraeli kuningas Joas võttis Beet-Semesis vangi Juuda kuninga Amasja, Ahasja poja Joase poja; ja kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta kiskus maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.
14 Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda ja kõik riistad, mis leidusid Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas, ja võttis pantvange ning läks tagasi Samaariasse.
15 Ja mis veel tuleks öelda Joasest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest ja kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
16 Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Jerobeam sai tema asemel kuningaks.
17 Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.
18 Ja mis veel tuleks öelda Amasjast, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
19 Tema vastu peeti Jeruusalemmas vandenõu ja ta põgenes Laakisesse; aga nad läkitasid käskjalad Laakisesse temale järele ja nood surmasid tema seal.
20 Ta tõsteti hobuse selga, ja ta maeti Jeruusalemma, oma vanemate juurde Taaveti linna.
21 Ja kogu Juuda rahvas võttis Asarja, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta kuningaks tema isa Amasja asemele.
22 Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Psalm 81
1 Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.
2 Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!
3 Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!
4 Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!
5 Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
6 Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7 „Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
Apostlite 25
1 Kui nüüd Festus oli astunud maavalitsejaametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.
2 Ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid talle ametliku avalduse Pauluse vastu ja palusid temalt
3 seda vastutulekut, et ta laseks Pauluse saata Jeruusalemma, korraldades ise varitsust tema hukkamiseks teel.
4 Aga Festus vastas, et Paulust peetakse vangis Kaisareas, ning temagi läheb varsti sinna.
5 „Kes nüüd teie seast on mõjukad,” ütles ta, „need tulgu koos minuga alla, et teda süüdistada, kui selles mehes on midagi lubamatut.”
6 Kui siis Festus kõige rohkem kaheksa või kümme päeva nende juures oli viibinud, läks ta Kaisareasse. Teisel päeval istus ta kohtujärjele ning käskis Pauluse ette tuua.
7 Kui nüüd Paulus kohale jõudis, asusid tema ümber Jeruusalemmast tulnud juudid ja tõstsid ta peale raskeid kaebusi, mida nad ei suutnud tõestada,
8 sest Paulus kaitses ennast: „Ma ei ole patustanud ei juutide Seaduse ega pühakoja ega keisri vastu.”
9 Festus aga, soovides olla juutidele meelepärane, vastas Paulusele: „Kas sa ei tahaks minna üles Jeruusalemma ja lasta mul seal sinu üle kohut mõista neis asjus?”
10 Paulus ütles: „Mina seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama. Juutidele ei ole ma teinud mingit ülekohut, nagu sa ka ise hästi tead.
11 Kui mul ei ole õigus ja ma olen teinud midagi surma väärivat, siis ma ei tõrgu suremast. Kui aga selle taga, milles need mind süüdistavad, ei ole midagi, siis ei või mind keegi nende kätte anda. Mina nõuan keisri kohut!”
12 Siis Festus, rääkinud läbi oma nõunikega, vastas: „Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!”
13 Aga mõni päev hiljem saabusid Kaisareasse kuningas Agrippa ja Berenike Festust tervitama.
14 Kui nad olid juba mitu päeva seal viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse lugu: „Feeliks on jätnud vangi ühe mehe,
15 kelle vastu mu Jeruusalemmas oleku ajal juudi ülempreestrid ja vanemad esitasid ametliku avalduse ja palusid tema surmamõistmist.
16 Ma vastasin neile, et roomlastel ei ole kombeks ühtegi inimest anda hukkamiseks, enne kui süüdistatav saab võimaluse seista silm silma vastu süüdistajatega ja kosta enda eest kaebuse vastu.
17 Kui nad siis siia tulid, istusin ma viivitamata järgmisel päeval kohtujärjele ning käskisin mehe ette tuua.
18 Aga süüdistajad, kes seisid ta ümber, ei suutnud tema vastu esitada ühtki süüdistust niisugustes kuritegudes, nagu mina oletasin,
19 vaid neil oli temaga mõningaid vaidlusküsimusi nende oma usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat.
20 Olles aga nõutuses nende vaidluste asjus, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta kohut mõista enese üle neis asjus.
21 Aga kui Paulus nõudis, et teda kinni peetaks Tema Majesteedile otsustamise jätmiseks, siis ma käskisingi teda kinni pidada, kuni ma võin ta saata keisri juurde.”
22 Siis ütles Agrippa Festusele: „Minagi tahaksin seda inimest kuulda.” Festus lausus: „Sa saad teda kuulda juba homme.”