2. Kuningate 19
14 Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.
15 Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: „Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.
16 Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!
17 See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid
18 ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.
19 Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!”
20 Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast, siis ma olen võtnud kuulda.
21 See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.
22 Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Sa oled suureliselt tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!
23 Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat ja ütlesid: „Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta päramisse varju, ta tihedaimasse metsa.
24 Ma kaevasin kaevusid ja jõin võõrast vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.”
25 Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu ja teha need kivivaremeiks,
26 et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või nagu idatuules kõrbenud vili.
27 Ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.
28 Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suurauad suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.
29 Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.
30 Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.
31 Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb Issanda püha viha!
32 Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.
33 Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.
34 Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.”
35 Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.
36 Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.
37 Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.
2. Kuningate 20
1 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”
2 Siis pööras Hiskija oma näo seina poole ja palus Issandat, üteldes:
3 „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
4 Aga Jesaja ei olnud veel väljunud keskmisest õuest, kui temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
5 „Mine tagasi ja ütle Hiskijale, mu rahva vürstile: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma teen sind terveks ja kolmandal päeval võid sa minna Issanda kotta.
6 Ma lisan su elupäevadele viisteist aastat ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.”
7 Ja Jesaja ütles: „Võtke üks viigimarjakakk!” Ja nad võtsid ning panid paise peale; ja ta sai terveks.
8 Aga Hiskija küsis Jesajalt: „Mis on märgiks, et Issand teeb mu terveks ja et ma kolmandal päeval võin minna Issanda kotta?”
9 Ja Jesaja vastas: „See olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?”
10 Ja Hiskija ütles: „Varjul on kerge minna kümme pügalat edasi. Ei, parem mingu vari kümme pügalat tagasi!”
11 Siis prohvet Jesaja hüüdis Issanda poole, ja tema laskis varju, kuhu see Aahase päikesekellal oli laskunud, minna kümme pügalat tagasi.
12 Sel ajal läkitas Paabeli kuningas Merodak-Baladan, Baladani poeg, kirja ja kingitusi Hiskijale, sest ta oli kuulnud, et Hiskija oli haige olnud.
13 Ja kui Hiskija oli neid kuulda võtnud, siis ta näitas neile kogu oma varaaita, hõbedat ja kulda, kalleid rohte ja parimat õli ja oma sõjariistade kambrit ja kõike, mis ta varanduste hulgas leidus; Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valdusalal.
14 Aga prohvet Jesaja tuli kuningas Hiskija juurde ja küsis temalt: „Mida need mehed rääkisid ja kust nad su juurde tulid?” Ja Hiskija vastas: „Nad tulid kaugelt maalt, Paabelist.”
15 Siis ta küsis: „Mida nad su kojas nägid?” Ja Hiskija vastas: „Nad nägid kõike, mis mu kojas on; ma ei jätnud neile midagi näitamata oma varanduste hulgast.”
16 Siis Jesaja ütles Hiskijale: „Kuule Issanda sõna:
17 Vaata, päevad tulevad, kui kõik, mis sul kojas on ja mis su vanemad tänapäevani on kogunud, viiakse ära Paabelisse. Mitte midagi ei jää järele, ütleb Issand.
18 Ja sinu poegadest, kes sinust põlvnevad, kes sulle sünnivad, võetakse mõned ja neist saavad õukonnateenrid Paabeli kuninga palees.”
19 Siis Hiskija ütles Jesajale: „Issanda sõna, mida sa oled kõnelnud, on hea.” Sest ta mõtles: „Minu päevil on ju ometi rahu ning julgeolek.”
20 Ja mis veel tuleks öelda Hiskijast ja kõigist tema vägitegudest ja kuidas ta tegi tiigi ja veejuhtme ning juhtis vee linna, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
21 Ja Hiskija läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.
Psalm 83
1 Aasafi laul ja lugu.
2 Jumal, ära ole nii vait, ära vaiki! Ära jää vagusi, mu Jumal!
3 Sest vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti.
4 Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu.
5 Nad ütlevad: „Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi ei mäletata enam!”
6 Sest nemad on ühel meelel pidanud nõu ja teinud lepingu sinu vastu:
7 Edomi telgid ja Ismaeli, Moabi ja Hagri rahvas,
8 Gebal ja Ammon ja Amalek, Vilistimaa ja Tüürose elanikud.
9 Ka Assur on heitnud nende kilda, nad on Loti lastele käsivarreks. Sela.
10 Tee neile nõnda, nagu sa tegid Midjanile, nagu Siiserale, nagu Jaabinile Kiisoni jõe ääres!
11 Nad hävitati Eendoris; nad said sõnnikuks mullale.
12 Tee nende ülemad Oorebi ja Seebi sarnaseks ja kõik nende maavalitsejad Sebahi ja Salmuna taolisteks,
13 kes ütlesid: „Me omandame enestele Jumala aasad!”
14 Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseiks, nagu põhk tuule kätte!
15 Nõnda nagu tuli põletab metsa ja leek paneb lõõmama mäed,
16 nõnda aja neid taga oma marutuulega ja tee neile hirmu oma tuulispeaga!
17 Täida nende silmad häbistusega, et nad otsiksid sinu nime, Issand!
18 Häbenegu nad ja ehmugu ikka ja igavesti; jäägu nad häbisse ja mingu hukka
Apostlite 28
1 Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.
2 Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.
3 Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.
4 Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: „Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.”
5 Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6 Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.
7 Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.
8 Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.
9 Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.
10 Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
11 Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
12 Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
13 Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.
14 Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
15 Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.
16 Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.